Maria Merjanskaja. Näitleja ja teatritegelane.
Teatritegelane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Juri Lauter | 03.03.1929 | ||
Marie Merjanskaja -Maerts | 09.02.1896 | 20.08.1969 | 23.08.1969 |
Maria Merjanskaja-Maerts oli Nil Merjanski näitlejast tütar, kes sügavast teatrihuvist ajendatuna asus kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist tööle teatrilaval.
1912. aastal sai Merjanskajast Novgorodi linnateatri näitleja. Hiljem töötas ta Rostovis Doni ääres, kus tema õpetajateks olid mitmed nimekad vene teatritegelased. Põgenedes Venemaal möllanud revolutsiooniterrori eest, asus Maria koos perekonnaga Eestisse. Maria Merjanskaja tegutses koos oma isa Niliga siinsetes kutselistes vene teatrites. Tema õde, tuntud baleriin Viktoria Kriger, jäi Nõukogude Venemaale. 1920. aastatel avanes Marial võimalus külastada oma õde. Selle reisi ajal tutvus ta Moskva kunstiteatri tööga ja Vladimir Nemirovitš-Dantšenkoga. Alates 1931. aastast tegutses Maria Merjanskaja Tallinna Töölisteatri juurde loodud vene teatritrupis näitleja ja lavastajana.
1945. aastal asus Maria väga entusiastlikult juhtima Kuressaare teatrit, püüdes mitmekesistada teatri repertuaari. Paraku ei võimaldanud näitetrupi väike koosseis mängida avaramat repertuaari. Tugeva avaliku kriitika surve all lahkus Merjanskaja Kuressaarest. Ta ei suutnud päästa teatrit, mis mõne aasta möödudes suleti. Pärast Kuressaares tabanud ebaõnne asus näitleja ja lavastaja Merjanskaja juhtima Rakvere teatrit, mille sõjajärgne olukord ei olnud parem Kuressaarest. Peamiselt lavastati Rakvere teatris eesti algupärandeid. Maria Merjanskaja juhtimise ajal toodi Rakvere teatri repertuaari vene klassikalisi näidendeid. Näiteks 1951. aastal lavastas Merjanskaja Aleksander Ostrovski näidendi „Kasutütar“, mis pälvis publiku heakskiidu ja tunnustuse. Tema viimaseks töökohaks jäi Kohtla-Järve Vene Draamateater.
Maria Merjanskaja oli ENSV Teatriühingu liige.