Perekond Veimerite hauaplats

  Perekond Veimerite hauaplats   Perekond Veimerite hauaplats Perekond Veimerite hauaplatsile on maetud  pereisa Tõnu Veimer (1862-1929) ja tema abikaasa Pauline Veimer (1877-1957). Nende peres sündis neli poega. Esimene oli Karl Johannes, sündis  29.02.1900 ja suri 26.11.1900. Lapsuke elas vaid 8 kuud. Sünnikohaks on märgitud Harjumaa  Viimsi vald Jõelähtme khk.  Järgmine vend oli  Rudolf  Veimer sünd. 29.12.1901, suri 1925 (29). Hauakivil aasta halvasti loetav. Tema sünnikohaks märgitud Nehatu vald.  Rudolf õppis a-il 1920-1924 Tartu Ülikoolis õigusteadust.  Oli oma vaadetelt  kommunist. Osales  1.dets. 1924.a . mässus Eesti Wabariigi vastu ja ta hukati. Rudolf oli abielus. Peres kasvas tütar Ruth. Ruthi poeg on laulja ja näitleja Tõnu Tepandi.  Järgmine poeg oli Arnold Veimer. Sünd. 20.06.1903 Nehatu vallas. Oli ENSV riigitegelane ja majandusteadlane. Oma vaadetelt oli samuti kommunist, 1922.a-st EKP KK liige. Tema arreteeriti 1924.a. Eesti Wabariigi õõnestamise eest ja mõisteti 149 protsessis süüdi , amnesteeriti aga 1938.a. Ta oli a-il 1940-1942 oli ENSV kergetööstuse rahvakomissar  kes vastutas Eestis nn „põletatud maa taktika“ elluviimise eest. A-il 1942–1944 oli Arnold Veimer ENSV Rahvakomissaride Nõukogu  esimehe  asetäitja ja a-il 1944–1951 Rahvakomissaride Nõukogu (aastast 1946) ENSV Min.Nõukogu esimees , kellena kirjutas alla 1949.a. küüditamiste nimekirjadele.  1951–1952 oli ENSV TA  Majanduse Instituudi direktor. 1955–1968 oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja 1957–1965  ENSV Rahvamaj. Nõuk. esimees.  A-il 1968–1973 oli ENSV Teaduste Akadeemia president. A-il 1940–1955 ja 1967–1977 oli Arnold Veimer ENSV Ülemnõukogu  saadik. Arnold Veimer oli abielus Nadežda Tihhanova-Veimeriga. Arnold suri 3.märtsil 1977.a. ja maeti 9 märtsil Tallinna Metsakalmistule. Poeg Bernhard Veimer oli peres viimane, sündis 4.12.1906. Ka tema oli vaadetelt kommunist. On teada, et töötas 17.07.1940- 06.08.1941 Eesti Rahvusraamatukogu eelkäijaks olnud Riigiraamatukogu direktorina. Üks tema õpilasi tehnikaülikoolist (TPI)  on meenutanud: „Teadsime Bernhard Veimerist kui  inimesest väga vähe, vaid episoode: ta oli olnud mitmetel juhtivatel kohtadel ENSV-s (raamatukogunduse ja arhiivinduse alal) ning pikka aega töötanud majandusõppejõuna nii TPI-s ja Tartu Riiklikus Ülikoolis. Kommunist, olnud Suure Isamaasõja aastatel tagalas, represseeritud ja hulk teisi seiku, mida on nüüdisajal isegi raske tuvastada, sest tema kohta teatmeteostes on vaid mõni rida või needki puuduvad. Muidugi hoopis tuntum oli tema vend Arnold Veimer ja Bernharditki teati enim oma kuulsa venna kaudu. 1961.aasta sügisel õpetas Bernhard Veimer meile majandusajalugu, hiljem majandusgeograafiat. Tol ajal oli ta vaid 54 aastane, kuid oma väljanägemiselt tundus ehk kümmekond aastat vanem: ülekaaluline, lotendavad lihased, hooldamata hambad, taaruv kõnnak. Erudeeritud õppejõud, suure lugemusega, suur teatrisõber. Samas aga loengud monotoonsed, äraolev ilme,  mõnikord tundus, et ta rääkis üht, kuid mõtted uitasid hoopis mujal. Hariduselt oli ta TÜ ajaloomagister (1938), kel teaduslikke töid väga napilt, kuid valitud siiski dotsendi ametikohale. Muide, arvestades tolle aja tavasid ja avaldamisvõimalusi, siis põhirõhk lasus väitekirjal, mitte aga niivõrd avaldatud teaduslikel töödel. Inimesena oli Bernhard Veimer heasoovlik, kuid üliõpilastega mitte väga kontakteeruv. Vanahärra nautis tüdrukute tähelepanu ja kohati võis temas isegi edevus välja lüüa. Tema pereelu kohta ei teadnud keegi midagi, kuid 1970ndatel olla tal olnud nö korterinaabriks värskelt TRÜ bioloogiaeriala lõpetanud tüdruk (?). Küsimusi tekitab ka see: miks tema elulooandmestikus pole surmakuupäeva?“  On teada, et Bernhard Veimer oli kaks korda abielus. Esimene abikaasa Ursula. Teine abikaasa oli  Aksella, kellega oli Bernhardil kaks last poeg ja tütar. Bernhard Veimer suri 22.09.1973 ja maeti 27.09.1973 Tallinna Metsakalmistule. Veimerite pere kalmu ehib  dolomiidist ristkülikukujuline kalmukivi millel üle kivi üksteise alla raiutud nimed . Kivi vasakule poole raiutud tõrvikut hoidev käsi. Andmed: Kultuur ja Elu, Tallinn,  1/2008; Riigi Teataja, nr. 70, 18 juuli 1940 tr. 2;  Loe lisaks.....