Jaan Kiivit

Vaimulik

Kultuurilooline haud

V, PU CI, 14-5, 5-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Jaan Kiivit 19.02.1940 31.08.2005 08.09.2005
Sirje Kiivit 15.04.1941 06.12.2014 13.12.2014
Mikk Tammsoo 02.11.1985 24.09.2012
Jaan Kiivit ( jun.) (1940 – 2005) kirikutegelane Sünd. 19.02.1940 Rakvere Surn. 31.08.2005 Peterburi J K sündis Rakveres Viru-Jakobi koguduse õpetaja ja hilisema EELK peapiiskopi Jaan Kiiviti viielapselises peres kolmanda lapsena. Ta lõpetas Tallinna 4. keskkooli ja asus edasi õppima EELK Usuteaduse Instituudis. 1966 ordineeris peapiiskop Jaan Kiivit seenior oma poja JK(jun.) Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. J K teenistuskäik oli kõige tihedamalt seotud Tallinna Püha Vaimu kogudusega, mida ta teenis alates 1964. aastast ühtekokku 30 aastat. 1994-2005 oli J K EELK peapiiskop ja siirdus emerituuri 2. veebruaril 2005. Alates 1980. aastast osales JK kirikuvalitsuse töös. Töövaldkond, millele ta truuks jäi surmani, oli kiriku välissuhete arendamine. Ta töötas kaasa Luterliku Maailmaliidu ja Euroopa protestantlike kirikute osaduskonna Leuenbergi Konkordia juhtorganites. Talle oli südamelähedane partnerkirikutega töö korraldamine. Tema ametiaega jäi ka Porvoo deklaratsiooni allakirjutamine 1996. aastal. Aastatel 1978-94 töötas JK Usuteaduse Instituudis praktilise teoloogia dotsendina ning lühikest aega instituudi kuraatorina ja rektorina. Ta osales Tartu Ülikooli usuteaduskonna taasavamise töörühmas, oli ülikooli kuratooriumi liige. Oma karjasekirjades, jutlustes ja kõnedes rõhutas ta rahvuslike ja usuliste juurte tähtsust, kutsus üles saama vaimselt täisealiseks, seadma kõrgeid eetilisi sihte, toetuma kõiges Jumalale. JK on tõlkinud teoloogilist kirjandust kreeka, saksa ja soome keelest. 2000. aasta jaanuaris nägi trükivalgust tema jutlustekogu TÕDE TEEB VABAKS. J K oli Eesti Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni kaasesimees 1995-2005. Ta pidas palvuse Eesti Kongressi avaistungil ja andis oma panuse Eesti iseseisvuse taastamisse. J K oli Helsingi ülikooli ja USA Suomi College'i (Finlandia University) audoktor. 2001. a autasustas Eesti Vabariigi President JK-t Valgetähe II klassi ordeniga, 2005. a autasustas kaitseväe juhtaja teda Kaitseväe eriteenete ristiga. Emerituuri siirdumisel andis EELK Konsistoorium JK-ile ustava teenimise eest EELK Teenete Kuldristi. JK-oli täielikult kirikule pühendunud, vaimulike haritust oluliseks pidav, tasakaalukas ja samas riskijulge vanema põlvkonna vaimulik, kelle ametiaeg peapiiskopina ei jäänud kiriku jaoks kergesse aega. Püha Vaimu kirik oli haritud dissidentide kooskäimise koht, meenutas JK-ga ühel päeval ordineeritud Valga praost Peep Audova. Hilisem Järva praost Teet Hanschmidt, üks Püha Vaimu kirikuga 1980. aastatel liitunud noortest haritlastest, ütles et JK oli talle akadeemilise isa eest kellele ta ei suutnud suurest austusest kuni lõpuni sina öelda. JK oli ka tubli sportlane, noormehena väljapaistev ujuja. J K-t peeti üsna kinniseks inimeseks, kes oli enamasti vaoshoitud, kuid lähedaste jaoks huumorimeelne ja südamlik inimene ning hingekarjane, keda koguduseliikmed usaldasid. JK oli alati valmis koostööks, abivalmis, osavõtlik ja huvitatud teiste tööst Kindlasti poliitiliselt väga usaldusväärne, mis just tolajal oluline. (MK isikl. mälestused). Jaan Kiivit oli abielus Sirjega (s.Henno), kolme tütre - kaksikud Mari ja Kadri (1965) ning Anna (1968)-isa ja vanaisa neljale lapselapsele. Tema isa oli peapiiskop Jaan Kiivit. Kuigi kirikuinimesed teadsid, et peapiiskopil on tervisega probleeme, ei kaevanud ta ise peaaegu kunagi selle üle. JK suri äkitselt Peterburi metroos, olles ametisõidul. Andmed:EE 14 kd. Tallinn, 2000; http://epl.delfi.ee/news/eesti/suri-endine-peapiiskop-jaan-kiivit.d?id=51018243 “;http://kultuur.elu.ee/ke507_kiivit.htm; http://www.geni.com/people/Jaan-Kiivit/6000000005041631506