Olaf Kuuli (1929 - 2012) ajaloolane

Olaf Kuuli (1929 - 2012) ajaloolane
Sünd: 09.12.1929 Tallinn
Surn. 12.08.2012 Tallinn
Olaf Kuuli sündis Tallinnas. Ajavahemikus 1942-1947 õppis ta Gustav Adolfi  Gümnaasiumis, mis tollal kandis nime Tallinna I Keskkool. Järgneval aastal asus ta tööle Muhu Keskkooli matemaatika- ja ajalooõpetajana. Õpetaja ja komsomolitöötaja oli ta ajavahemikus 1950-1954 veel Kuressaares, Pärnus ja Haapsalus. 1949. aastal jätkas Kuuli õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) Ajaloo-Keeleteaduskonna ajaloo osakonnas mittestatsionaarsel kohal. Tollal ei olnud kõigil võimalik humanitaarteadusi õppima asuda. Selleks oli vaja n-ö puhast ankeeti. 1951. aastal astus Olaf Kuuli parteisse. Viimase kursuse ülikoolis läbis ta juba statsionaarse üliõpilasena ja lõpetas 1955. aastal. Ajavahemikus 1959- 1965 oli Olaf Kuuli teadur EKP KK Partei Ajaloo Instituudis, kus ta 1962. aastal kaitses kandidaadidissertatsiooni olles 32 aastane. Keskmiselt jõuti kandidaadikraadini tollal 35aastaselt. 1965.-1967. aastal oli Olaf Kuuli Kõrgema- ja Keskerihariduse Komitees ühiskonnateaduste inspektor. 1968. aastal asus ta tööle Eduard Vilde nimelisse Tallinna Pedagoogilisse Instituuti, kus ta esialgu oli dotsent ja seejärel alates 1975. aastast professor kuni 1992. aastani. Ajavahemikus 1971-1976 oli Olaf  Kuuli NLKP ajaloo ja teadusliku kommunismi kateedri juhataja. Õppeaastal 1985/1986 oli ta üks neljast kõrgeima teadusliku kraadiga töötajast TPIs. Alates 1984. aastast oli Olaf Kuuli ENSV teeneline teadlane. Teda on autasustatud Tööpunalipu ja kahe ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga. Taasiseseisvunud Eestis ühines ta Eesti Sotsiaaldemokraatliku tööparteiga, mis oli EKP järglane ja kannab hetkel nimetust Eestimaa Ühendatud Vasakpartei. Kuuli suri 2012.a.  82 aastaselt. Olaf Kuuli kaasaegsed Heino Arumäe ja Jüri Ant on Olaf Kuulit kirjeldanud kui intelligentset, uudishimulikku ja sõbralikku inimest. Erinevalt paljudest teistest tollastest uurijatest oli Olaf Kuuli tõsine ajaloolane, kes mõtles ka ise, mitte ei järginud pimesi etteantud juhiseid. Andi sõnul oli see üheks põhjuseks, miks katkes tema töö PAIs. Taasiseseisvumise perioodil oli ta üks nendest autoritest, kelle töid eriti kuskil avaldada ei tahetud. Seetõttu andis Olaf Kuuli enda viimased uurimused välja isiklike ressursside toel. Andmed:  EE 14 kd, Tallinn, 2000; Arhiivinduse osakond. Raido Kahm. Nõukogulik ajalookirjutus Olaf Kuuli teoste ja isikuarhiivi põhjal;

 loe lisaks...