Paul Wilhelm Burman (1888 – 1934) kunstnik
Kunstnik
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Karl Burmann | 14.03.1914 | 15.10.2001 | |
Leida Burmann | |||
Paul Burmann | 29.02.1888 | 03.06.1934 | 04.06.1934 |
Paul Wilhelm Burman (1888 – 1934) kunstnik
Sünd. 29.02.1888 Kamenets-Podolsk
Surn. 03.06.1934 Tallinn
PB sündis Venemaal. Tema baltisakslasest isa oli endine käsitööline, tol ajal aga pidas karjamõisa. Pere tuli 1892.a. Eestisse. PB õppis Peetri reaalkoolis Tallinnas. Õppis joonistamist ja maalimist 1903.a. K.A. von Winkleri juures, 1905-06 A.Laikmaa ateljees. 1907.a. alates oli vabakuulaja Peterburi Kunstide Akadeemias lahingumaalija prof. Roubaud´klassis. A-il 1908.09 õppis Moskvas Stroganovi kunsttööstus-koolis graafikat ning 1911.a. Riia kunstikoolis V.Purvitisé juures. Just siin hakkas PB pöörama erilist tähelepanu värvidele ja maastikule. 1912.a. viibis koos arhitektist noorema venna Karliga Pariisis. 1914.a. sõitis koos P.Areniga Krimmi, sealt Viini ja Berliini kaudu Münchenisse. 1915.a. naases Eestisse, teotsedes siin vabakunstnikuna. PB varasemast loomingust on palju kaduma läinud. 1906.a. oli tal koos venna Karliga Tallinnas näitus ja selle põhjal saab öelda et PB on impressionismi esindaja Eestis, mis ei tugine prantsuse impressionismile, vaid on välja kasvanud kunstniku enese loomusest.
PB on meie kunstiajalukku läinud animalistina, sellel alal oli ta Eestis pioneer, ja peižasistina. Muide, loomamaalijana ennustas talle kuulsust juba vanameister A.Laikmaa. Aga ta maalis ka lilli, linnavaateid - TOLLI TÄNAV TALLINNAS (1908), AGULI TN (1911). Tegeles ka raamatugraafikaga , 1912.a ilmusid tema illustreeritud meeleolukad ja suurepäraste loomajoonistega lasteraaamatud KODULOOMAD ja METSLOOMAD. PB on köitnud soov jäädvustada maailma nõnda kui see on, samuti omi tundeid ja elamusi. Tema töödes on muidugi tabatavad tema haigusest sõltuvad kiiresti vahelduvad meeleolud, mis enamasti on tõsised ja nukrad. PB haigestus juba 1911 närvihaigusse mis üha süvenes. Ta maalides on tunda ülitundlikkust, kiirelt vahelduvaid meeleolusid ja kohati spontaanselt maksvusele pääsevast tundejõudu. See on märgatav juba ta Pariisi töödes - PARIIS, PARIISI BULVAR. Pariisi eelseis töis on ta koloriit ja meeleolu helgem. Peale Pariisi on PB väljapaistvaimateks töödeks KITSEKARI, sugestiivne ja meeleolukas maal, mis köidab oma vormikindluse ja koloriidi iluga. PB saatust ja loomingut võib Eesti oludes võrrelda maailmanimega kunstniku Vincent van Goghi omaga. Mõlema kunstniku maalimaneer on impulsiivne ja jõuline ning elukäik paljuski sarnane, piirdudes elu lõpufaasis raviasutuse kammitseva ümbrusega, kus toetajaiks vaid raviarst ja noorem vend. PB puhul siis vend Karl ja Seewaldi arst dr. L.von Kügelgen. Alates 1918. aastast elas kunstnik Tallinnas Seevaldis, kus jätkas pidevalt loomingulist tegevust ning esines ka kunstinäitustel, ka välisnäitustel. Haigla über oli looduslik park, mille ümber viljapõllud ja heinamaad, kaugemal mets, mida ja kus PB sageli maalis ning mida kujutab ilmselt ka PILVINE PÄEV. PB läks kodunt (haiglast) välja, maalimiskast ja vineerid või papid kaasas, ning leidnud sobiva istumispaiga kas kivil või kännul, hakkas tööle. Ta töötas väga kiiresti ja intensiivselt ning ateljees ta reeglina oma töid ei lõpetanud. On näiteks meenutatud, et PB-l piisas veerand tunnist kuni tunnist, et maal valmis saada. Seepärast olid ta tööd sageli etüüdlikud. Tema traagilise elu sisuks oli haigushoogude vahel vaid kunst. Aastatel 1920-1922 PB vastavalt oma raviarsti märkustele peaaegu ei töötanudki. Alles seejärel olevat temas tärganud loomisrõõm, mis peegeldus ka värvide kirkamaks muutumises. Samas tulevad nüüd hoopis enam esile ka nukrusmeeleolud, motiividena hakkab PB eelistama sügis- ja talvemotiive, taevakujutused muutuvad aga pilvisemaks, esmakordselt hakkab ta kasutama ka musta värvi. 1928. aasta on PB loomingus aga elavnemine. Ühtäkki dateerib ta omi töid, mida PB üldjuhul ei teinud, ning maalib taas päris palju. Värvid muutuvad taas heledamaks, motiivid lihtsamaks.
PB-I erakordselt suur lominguline pärand kuulub enamuses Eesti Kunstimuuseumile. Teosed on sattunud muuseumi tänu kunstniku raviarsti L.von Kügelgeni kollektsioonile ja kunstikoguja Alfred Rõudele (maet. Rahumäele).
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EESTI KUNSTI AJALUGU 1/2 k, Tallinn 1970/77.a.; A.Kartna PAUL BURMAN, Tallinn , 1971; EKABL, Tallinn, 1996;