Johann Ostrat (1894 – 1979) insener/arhitekt, sõjaväelane, VR I/3

Johann Ostrat (1894 – 1979)  insener/arhitekt, sõjaväelane, VR I/3
Sünd. 16.06.1894 Meeri v.
Surn. 11.01.1979 Tallinn
Johann Ostrat sündis Tartumaal Meeri vallas, hiljem asus père  Vorbuse valda Õngu tallu. Poiss õppis Ilmatsalu vallakoolis, siis Tartu 1.algkoolis, Treffneri gümnaasiumis ja 1916. Pauli sõjakoolis. 1918.a õppis Riia polütehnilises instituudis, seda ta ei lõpetanud.  Õppis mõned aastad Tartu ülikoolis  füüsika-matemaatikateaduskonnas seda lõpetamata.  A-il 1921-1924 õppis Danzigi tehnikaülikoolis ja lõpetas selle insener-arhitektina 1924. aastal.  Alates 1920 EÜS-i liige.  I Ilmasõja ajal oli tsaariarmees 1.tagavarapataljonis, hiljem  sõjakoolis. 1916.a. suvest sai lipnikuks. Osales sõjategevuses  Saksa vägede vastu ja sai 1917.a. leitnandiks. 1918.jaanuarist aprillini oli Eesti tagavarapataljonis. Vabadussõjas alates  27.11.1918 ohvitseride reservi 8.rühmas. 1918.a. detsembrist Tallinna  kooliõpilaste  pataljoni 2.roodu ülem. Võitles suurtükiväes. Vahepeal viibis ohvitseride kursustel. Augustist 1919 välipatarei nr.18 noorem-ja vanemohvitser. 1919.a. oktoobrist oli alamkapten. 1920.a. jaanuarist oli positsioonipatarei nr 23 ülem, kevadest aga  välipatarei nr 18 ülem. Oktoobrist 1920.a. vabastati sõjaväeteenistusest. Temale anti  sõjaliste teenete eest  just suurtükiväe organiseerimisel ja korraldamisel VR I/3 ja lisaks  Tartumaal Tähtvere vallas Ilmatsalu maakonnas Kukeristi talu.
1925.a. veebruarist oli Johann Ostrat sõjaväe varustusvalitsuse ehituse ja korteriosakonna käsundusinsener, hiljem joonestusbüroo ülem. 1926.a.  oli vanemehitustööde juhataja. Jaanuarist 1935 töötas ta teedeministeeriumi ehitusjärelvalve inspektori ja ehitusosakonna juhatajana.  Ta sai 1928.a. majori aukraadi ja  1938.a. kolonelleitnandi aukraadi. Johann Ostrat oli varustusvalitsuse ohvitseride kogu juhatuse esimees ja  abiesimees, Eesti Arhitektide Ühingu, Insenerikoja ja VRVÜ Tallinna osak. liige.  1940.a  juunist oli ta  ENSV  kommunaalmajanduse rahvakomissariaadi hoonte ja ehituste valitsuse juhataja, siis oli kinofikatsiooni valitsuse insener. Saksa ajal oli algul Eesti Omavalitsuse tehnikadirektooriumi ehitusvalitsuse juhataja. Saksa aja lõpul oli ta  talunik  Tartumaal. 1944.a. detsembrist töötas ENSV arhitektuurivalitsuse arhitektuurinõukogu ja ekspertiisibüroo teadussekretärina, hiljem oli  arhitekt, seda ka 1974.a-ni projekteerimisinstituudis Eesti Projekt.  Oli EAL-i ja arhitektuurinõukogu liige. Johann Ostrati projekti alusel ehitati Kohtla-Järve spordihoone ja väljak aastatel 1956-1957. Peale Vabadusristi oli autasustatud veel teiste aumärkidega.
Johann Ostrat oli kaks korda abielus. Esimene abikaasa oli Vanda- Johanna kellest lahutus 1931.a. Teine abikaasa oli Meta. Neil olid Metaga ühised lapsed, tütar Aino ning pojad Lembit ja Ülo.  Tema ema vennapoeg kolonel Karl Tiitso oli VR II/3.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;H.Kompus „Johann Ostrat“, Tallinn, 1939. ;

Loe lisaks...