Immanuel Pau (1908 – 1983) prosaist ja tõlkija
| Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|
| Immanuel Pau | 18.03.1908 | 21.11.1983 | 06.12.1983 |
Immanuel Pau (1908 – 1983) prosaist ja tõlkija
Sünd. 18.03.1908 Võru
Surn. 21. 11.1983 Tallinn
Immanuel Pau sündis Võrus käsitöölise perekonnas.Ta õppis Lasva vallakoolis, Võrus ja lõpetas aastal 1934 eksternina Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Töötas peamiselt ajakirjanikuna. 1940. oli mõned aastad„Noorte Hääle“ vastutav sekretär. Mobiliseeriti Punaarmeesse, töötas NSVL tagalas, sh. ka Moskvas Kirjanike Liidu juures. A-il 1944-1945 töötas „Õhtulehe“ toimetajana. A-il 1946-1947 oli majanduskuritegude pärast vangis. A-il 1949-1955 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses.
1930.ndate a-te teisel poolel avaldas oma esimesed näidendid „Lahutus enne abielu“ jt. Alates 1955.a. on Immanuel Pau tõlkinud prantsuse keelest Hugo, Balzac`i, Malot`, Aragoni, Triolet, Maurois`jt. teoseid. Tänu tema heatasemelistele tõlgetele said eesti lugejad tutvuda Hugo romaani „Inimene kes naerab“ ja Balzaci „Kurtisaanide hiilgus ja viletsus“. Nende, ja paljude teiste, tõlgete ilmumine omal ajal oli lugejaile suursündmuseks. II Ilmasõja ajal avaldasImmanuel Pau novelle „Sõjasarves“. 1955.a. ilmus temalt romaan „Tormi eel“ milles käsitleb ühiskondlikke olusid ja klassivahekordi eestiajal. Tema 1959.a. ilmunud romaan „Pika Hermanni pilguga“ püüdis anda ülevaadet eesti ühiskonnast 1917/1918.a. revolutsioonisündmuste ajal. Immanue Pau on ladus jutustaja, karakterei`d ta eriti luua ei suuda ja tema romaanid on suurel määral vaid illustratiivsed. Immanuel Pau on loonud hiljem ka mõned näidendid mida lavastati Draamateatris ja ka isetegevuslikel lavadel.
Andmed: EKBL, Tallinn, 1975; „Eesti kirjanike leksikon“, Tallinn, 2000; www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2631; www.teater.ee/naidendid/andmebaas/newwin-print/?_page=43&orderby..
