Liina Reiman(1891-1961)

Liina Reimani haud. Loe lähemalt...

Liina Reiman (a-ni 1913 Põlde)  näitleja ja teatripedagoog

Sünd.14.11.1891 Valga
Surn. 11.09.1961 Helsingi

Raudteeametniku peres sündinud LR päris "teatrihaiguse" ilmselt emalt, kes lõi kaasa Valga SÄDE seltsi asjaarmastajate draamatrupis. Lõpetanud kodulinnas venekeelse algkooli ja 1902-08 Valgas C. Schützi tütarlaste saksakeelse erakooli, astus LR 1910 VANEMUISE direktori Karl Menningu palge ette. Menning küll kahtles debütandi perspektiivides, kuid jättis ta siiski õpilasena ja samast sügisest juba koosseisulise näitlejana teatri juurde. Isiklik draama, mis muutis asjaosalise Tartu linnarahva keelepeksu objektiks, tõi aga peagi kaasa vallandamise. 1912-15 töötas LR Pärnu ENDLAS Karl Jungholzi käe all, kes usaldas talle juba tõsisemaid osatäitmisi. 1915 kutsus näitejuhina ESTONIASSE asunud Jungholz LR-i Tallinna.
Eesti esindusteater osutus algaja jaoks liialt nõudlikuks, nii et kaks aastat hiljem jättis ESTONIA seltsi eestseisus LR-i töölepingu pikendamata. Võimalik, et oma osa etendas vallandamisel ka skandaalsevõitu vabaabielu ESTONIA peadirigendi Raimund Kulliga, mis järgnes lahutusele näitleja August Reimanist. Poolteiseks aastaks jäi LR, keda sel perioodil vaevasid lisaks muule ka tõsised terviseprobleemid, lavategevusest kõrvale.
Üheaegselt Eesti omariikluse sünniga algas LR-i elus viljakas loomeperiood, esialgu DRAAMATEATRIS (1918-24) ja seejärel taas VANEMUISES (1925-33). Edu saabus DRAAMATEATRIS  lavastaja Paul Sepa juhtimisel, kes rakendas LR-i traagilistesse naisosadesse. Tõsist tähelepanu pälvis LR 1920 O.Wilde'i SALOMES ja nimiosalisena Fr. Hebbeli JUDITHIS, kuid lõplik läbilöök sai teoks alles Sophoklese KUNINGAS OIDIPUS (Jokaste) ning Schilleri ORLEANS´I NEITSI (Jeanne d'Arc) ja MARIA STUARTI (peaosa) etendustega 1922-23. Nende rollidega tõusis LR Eesti suurimaks naisnäitlejaks. Edasised aastad vaid kindlustasid tema liidripositsiooni, ta lõi rea suurepäraseid rolle. LR täiendas end 1922-31 mitu korda Saksamaal (pikemalt H. Körneri juures), käis õppereisidel Viinis, Pariisis, Londonis ja Prahas, võttis 1918-20 eralaulutunde.
LR-i anne seisnes esmajoones ümberkehastumisvõimes. Tal oli  alul halb liikumine ja kõne. Nende puuduste kõrvaldamine oli mõeldav vaid metoodilise ja pideva tööga. V.Panso kolleegina mainib, et LR-le oli antud kaks võimsat relva: talent, mida loodus on jaganud talle nii kiiduväärt ohtrasti, ja töövõime, mida on talentidele jagatud nii kasinasti. Selle tulemusena LR vallutas publiku peamiselt just oma häälega. Ta ei saavutanud midagi kergelt. Kõik tuli raskelt ja kannatusega, ta nägi vaeva ka tekstide päheõppimisega. Ent etendusel oli lava teda ja tema häält täis. Muidugi tegi LR kaasa ka kergesisulistes lavastustes, kuid komöödiates ja farssides ei pääsenud tema anded esile. Eesti teatris oli talle vähe sobivat tööd ja LR asus 1933.a. tööle Soomes. Omandades täiuslikult soome keele,  tegutses  edukalt Tampere, Pori, Kotka, Kajaani, Oulu ja Helsingi teatrites. Soomeski nappis LR talendi väärilisi osasid. Lisandus veel tugev konkurents. Selle tagajärjel pöördus LR 1938.a. tagasi ESTONIASSE, kuhu jäi viieks aastaks, esinedes samaaegselt ka mitmes Draamateatri lavastuses ning osaledes Lavakunstikooli õppejõuna noorte näitlejate ettevalmistamisel. Neisse aastatesse jäid muu hulgas uued hiilgerollid - Niskamäe vanaperenaine NISKAMÄE NAISTES  jt. Elukaaslase R. Kulli surm 1942.a. ja nõuk. okupatsioonioht tingisid selle, et LR valis emigrandi elu Soomes, töötades näitlejana ja pedagoogina. Rootsi pealinnas tähistas LR loomingulise õhtuga ka oma 60. sünnipäeva. Paraku jäi see üheks viimaseks esinemiseks, kuna aina süvenev haigus muutis kutsetöö võimatuks. Muretu äraelamise vanaduspäeviks kindlustas Eesti näitlejatarile Soome valitsus. Suur osa LR-i viimastest eluaastatest möödus voodis. Lähedaste abiga pani paberile oma mälestusteraamatud LAVA VÕLUS ja RAMBIVALGUS SÜTTIB. LR-I põrm toodi Soomest kodumulda ja sängitati R.Kulli hauakoha kõrvale 2.juunil 1980. a.

Andmed: EBL, Tartu, 1926-29; L.Reiman RAMBIVALGUS SÜTTIB, Tallinn, 1991; A.Lauter L KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1979; V.Panso PORTREED MINUS...., Tallinn, 1975;, A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; P.Pinna MINU ELUTEATER..., Tallinn, 1995; M.Möldre EESRIIE AVANEB, Tartu, 2010; L.Kirepe LIINA REIMAN, 1991, Tallinn; L.Kalmet POOL SAJANDIT...., Tallinn, 1982;  www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta