Els (Elsa) Vaarmann (1908 – 1966) laulja ja näitleja

   Els (Elsa) Vaarman (1908 - 1966) laulja ja näitleja
   Sünd. 1908-07-18 Tallinn
   Surn. 1966-07-27 Stockholm

   Els Vaarman  sündis Tallinnas kuid kasvas üles Valgas. Tema isa töötas vedurijuhina ja suri
   kui EV oli  veel väike. Ema töötas  depoos koristajana ja tegi ka õmblustööd. Ta oli noorena
   Peterburis olnud lastekasvataja ja valdas saksa ja vene keelt, mida õpetas ka oma neljale
   lapsele.  Väikest Elsat tõmbas esinemine juba algkoolis, aga ValgaTütarlaste Gümnaasiumis
   laulis E V ansamblis ja esines ka solistina. Tal oli julge ja ettevõtlik iseloom. Õppis 1924-27
  Tallinna Draamastuudios mille lõpetas 1927. Töötas seejärel näitlejana  DRAAMASTUUDIO
   teatris (1927-34). EV esimesed surrollid sõnateatris olid G.Hauptmanni ELGA nimios, ja
   Josephine W.Hasencleveri komöödias NAPOLEON LÖÖB SEKKA.  Aga ta mängis veel
   Kitzbergi NEETUD TALUS, Sophoklese ANTIGONES,  Raudsepa MIKUMÄRDIS jpm.
   ESTONIA  perioodil aga kolmes eesti klassika suurrollis TUULTE PÖÖRISES Leenat,
   VARGAMÄES Krõõta ja TABAMATA IMES Lilli Ellertit. Esines külalisena ka
   TÖÖLISTEATRIS. Õppis 1926-32 laulmist Tallinna konservatooriumis N. Sternbergi klassis ja
   seejärel Tallinnas A. degli Abbati erastuudios. Muusikateatrisse tõi E V Agu Lüüdik, kelle terav kõrv ja silm suutis  annet paremini märgata kui esineja ise või keegi teine.  EV oli a-st 1935 ESTONIA primadonna. Tema edukas debüüt oli 1935 a Margot' S.Rombergi KÕRBELAULUS.
1938 aastani esinesE V pea kõikides operetiuuslavastustes dubleerides Milvi Laidi. Esialgu ootas publik kõmujanuselt kahe primadonna võistlust, ent intelligentsed lauljatarid suhtusid teineteisesse lugupidamise ja tunnustusega. Nad olid laval head, aga väga erinevad. 1939.a. oli aga E V ooperitööga nii hõivatud et operettideks tal enam  aega ei jäänud. Tema esimene ooperiosa oli Puccini TOSCA nimiosa. See oli ka  EV enda meelisosa Väga hea oli ka tema Aksinja Dzeržinski VAIKSES DONIS. Omaaegsed arvustajad on maininud et E V oli sellise  helde ande, lavasarmi ja  sugestiivsusega näitleja, millise olemasolu on üliharv. EV nimi tõmbas publiku teatrisse. Lavastajale, eriti hea koostöö Eino Uuliga,  ja dirigendile oli ta partner mitte alluv, kuna tema  emotsionaalne rikkus oli ühendatud sügava analüüsivõimega. Ta sai väga tugeva draamanäitleja kooli. Ta  alustas sõnateatris, siis operetis ja jõudis lõpuks ooperisse. E.Uuli lavastustes lõi E V oma tipprollid, parim neist oli tema CARMEN. Kõik kaasaegsed kinnitasid seda (minu ema oli see õnneli kes nägi EV CARMENI rollis ja jutustas mulle sellest imest juba lapsena MK). Carmen ei olnud E V lemmikooper ja Carmen  talle lähedane kuju (see oli Tosca), aga just  siin avaldus EV geniaalne ümberkehastumisvõime näitlejana. Võib liialdamata öelda et nii sügavalt läbituntud ja nüansirikkalt edasi antud, nii peensusteni viimistletud mängu pole enne nähtud - tulemuseks täiesti uue kvaliteediga Carmen. Mõnd vokaalset vajakajäämist kattis rikas ja sügav rollikehastus. E.V-i sidus juba lapsepõlvest sõprus tunnustatud laulupedagoogi Linda Saul´iga, kes mainib, et  EV ei jõudnud omi vokaalseid võimeid täiuseni arendada. Aga EV-l oli omapärane ja kaunis tämber ja väga hea sünnipäraselt soodne hääleorgan  nagu seda on itaallastel. Aga  E V esinemiste suur võlu ja tõmbejõud peitus ikkagi ta interpretatsioonis ja artistlikkuses. Tema tähelend ESTONIA solistina kestis vaid 9 aastat. M.Vaitmaa kes kirjutab artikli E V-st pole teda  näinud ei laval ega elus. Fotodel on pikemat kasvu nõtke figuuri ja peene väljendusrikka näoga naine. E V läks 1944.a. Rootsi, esines seal kontserdilauljana 1960. a-te alguseni.  Rootsi arvustajad olid võlutud ja kiitsid EV häält, aga tema ooperiprimadonna karjäärile osutus takistuseks see et EV oli emigrant. Esines ka Kanadas, USA-s ja Inglismaal. Mänginud  kõrvalosa I.Bergmani filmis (1948.a.)
E.Vaarmani põrm sängitati 1991.a. kodumulda  Metsakalmistule.
Andmed: ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn,1981; L.Kalmet POOL SAJANDIT TEATRITEED, Tallinn, 1982.