Arnold Luhaäär (1905 – 1965) tõstja ja sporditegelane

Arnold Luhaäär  (1905 – 1965) tõstja ja sporditegelane
Sünd.20.11.1905 Mõisaküla
Surn. 19.01.1965 Tallinn
Arnold Luhaäär sündis ja kasvas Mõisakülas.  Õppis Pärnu gümn-s. Sportima hakkas 1919 Mõisakülas, jätkas Pärnu TERVISES ja VAPRUSES, a-st 1926 Tallinna SPORDIS ja a-st 1928 EESTI TÖÖLISSPORDI LIIDUS. Arno andmed:  pikkus-180 cm,  kaal-80–120 kg.  Arnold Luhaäär oli kindlasti sõjaeelse Eesti kuulsaim töölissportlane, tol perioodil töötas ta  raudteel.  Ta võitis 1928 Amsterdami OM-il raskekaalus hõbeda (100 + 110 + 150 = 360) ja 1936 Berliini OM-il pronksi (115 + 120 + 165 = 400). Ega siiski kõik ei läinud kergelt, näiteks 1931. aastal tuli Arnold Luhaäär raskekaalus riigi maadlusmeistriks ja uuele tasemele jõudis ta 1932. aastal, saavutades kolmevõistluses 389,25 kg, mis oli sel hooajal maailma parim tulemus. Paraku jätsid olümpiaisad maailma edetabelijuhi Los Angelese mängudele saatmata. Seal võideti kuld 380 kiloga. Kui mitte kuld, siis medal läks Eestil kindlasti vett vedama. Arnold Luhaäär siiski püssi põõsasse ei visanud. Järgmisel aastal võitis ta EM-il hõbemedali ja nihutas rekordeid. Ometi ei julgenud keegi talle, maailma edetabeli neljandale, 1936. aasta Berliini olümpia eel medalit pakkuda. Aga see tuli. EESTI SPORDILEHT kirjutas, et see oli Luhaäärel lausa kangelastegu, ta otse ületas iseennast, saavutades kolmanda inimesena maailmas 400 kg piiri. Omaaegne spordileht kirjutab,  kuidas rahvas sportlast ergutas:   Arno, suru — rauapuru! kaikus 1936. aasta 5. augustil Berliini olümpiamängudel Deutsch-landhalles, kus eestlane Arnold Luhaäär olümpiamedali eest võitles. MM-il 1938 pronks ja EM-il 1933 hõbe. Sai NL-i spartakiaadil 1928 raskekaalus esikoha (külalisvõistlejana). Tuli 1926–1938 8 korda Eesti meistriks. 1931 Eesti meister ka Kreeka-Rooma maadluses. Püstitas 2 maailmarekordit (1927 vasaku käega rebimises 90,0 ja 1937 tõukamises 167,5), 7 olümpiarekordit (2 rebimises ja 5 tõukamises) ning 40 Eesti rekordit. Isiklikke rekordeid: surumine 127,5, rebimine 122,5, tõukamine 167,5, kolmevõistlus 412,5, ühe käega rebimine 90,0 ja tõukamine 102,5, viievõistlus 610. 1937 oli Arno  tulemusega 412,5 maailma edetabelijuht. Kuulus 1928–1938 Eesti koondisse. Oli 1935–1940 MAADLUS-, POKSI- ja TÕSTELIIDU juhatuse liige ja sekretär, 1945–1950 TÕSTESEKTSIOONI presiidiumi liige ja 1949–1952 kohtunikekogu esimees. Töötas 1946–1948 SPARTAKI  raskejõustikuklubi juhatajana.  Töötas  TALLINNA EKSKAVAATORITEHASES  ja ETKVL KAUBANDUSLIKU INVENTARI TEHASES  meistrina. A-st 1992 korraldatakse Mõisakülas tema mälestusvõistlust.
Arnold Luhaäär, see paljudele kummalise nimega mees, püsis raskekaalu tõstmises maailma paremate seas kuraditosin aastat, 1927—1939, kauem kui ükski teine Eesti tõstesportlane. EESTI SPORDILEHT  nimetas Arnold Luhaäärt 1938. aasta jõulunumbris meie kõige rohkem reisinud atleediks,  kes on võistelnud kahtedel olümpiamängudel, kahtedel maailmameistrivõistlustel, kolmedel Euroopa meistrivõistlustel ja ühel spartakiaadil, 1928 Moskvas. Vägilase enda  suurim südamesoov samas jõulunumbis oli tõukamise maailmarekordi viimine 170 kilole. Sõda oli see, mis katkestas tema tipuspüsimise. New Yorgi 1939. aasta MM jäi ära ning seda asendasid mitteametlikud võistlused esimesel sõjasügisel Münchenis. Eestlane mahtus ka seal pjedestaalile. Siis lõikas maailmasõda läbi sportlikud suhted ja sellega lõppes ka Arnold Luhaääre pikk karjäär tipus. Arnold Luhaääre surmakuupäevas on erinevusi.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001/2011; G. Kristjanson EESTI RASKEJÕUSTIKU AJALOOST, Tallinn, 1973; L.Koik 100 AASTAT EESTI RASKEJÕUSTIKU: 1888–1988,  Tallinn,  1996;  

Loe lisaks...