Enn Roos (1908 – 1990) kujur.

Kunstnik

Kultuurilooline haud

V, KU, 88, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Enn Roos 20.09.1908 15.07.1990 19.07.1990
Leonilla Roos 28.12.1913 28.04.1990

Enn Võrk 

  Enn Roos (1908 - 1990) kujur.

  Sünd.20.09.1908 Tambovi kub.

  Surn.15.07. 1990 Tallinn

Elas alates 1912 aastast Eestis. Õppis 1926-28 A.Laikmaa juures ja J.Koorti ateljees.. Lõpetas 1939 a kõrgema kunstikooli PALLAS. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, tegutses 1942-44 Moskvas. Oli üks ENSV KL asutajaid.
Juba enne sõda kujunesid välja E R loomingule omased jooned: omailmeline lüüriline, intiimne  tundeviis ja ta tugev plastikataju. Ta on saanud mõjutusi eelnimetatud õpetajailt, aga ka oma viimaselt õpetajalt A.Starkopf´ilt. E R oli võimeline väljenduma lihtsalt ja siiralt, seda selgestimõistetava realistliku vormi abil. Ilma ER-ta oleks eesti sõjajärgne skulptuur olnud märksa ühekülgsem ja vaesem. ER ei olnud varem endale ühisk. poliitilisi ülesandeid püstitanud. Nõuk. okupatsiooni alates olid aga kunstnikele kehtestatud uued nõuded. E R ei läinud kergema vastupanu teed luues vaid mõnd teesi illustreeriva teose. Ta säilitas oma sirgjoonelisuse, siiski osates uut näha, suutis ta sellele anda veenva kunstilise tõlgenduse. ER on kujurina mitmekülgne. Tal on saavutusi monumentaalplastikas, figuraalses kompositsioonis, portrees ja pisiplastikas. Tema loomingut läbiv teema on nooruse teema. On loonud kompositsioonid RAJAJAD (1945), LAULVAD LAPSED (1947). R E.Roos lõi koos arhitekt A.Alasega ka esimese Nõuk.  Eesti mälestussamba. (1947.a.) Selleks oli meil ikka veel  nii problemaatiiline  nn Tallinna vabastajate monument. Nüüd kutsub rahvas seda küll PRONKSPOISS, küll ALJOšA. Koos hästi läbimõeldud arhitektuurse lahendusega on see kahtlematult kunstiliselt väga õnnestunud töö. Monumendist õhkuv leinameeleolu on erakordselt veenev. Oma hilisemais monumentides ei ole  E R sellist taset saavutanud. Vaieldakse ka selle üle kes oli kunstnikule modelliks, kas oli see Kr. Palusalu või ei olnud. E R valmistas Harjumäele V.Kingissepa monumendi (1951),  Jõhvi aga V.I.Lenini monumendi - mõlemad on trafaretsed keskpärased teosed. E R on küllaltki silmapaistev ka portretistina. Õppejõu töö  ja monumentide loomise kõrvalt loob ta 1950.a-te II poolel TAADI ja EMA, KOREA TÜTARLAPSE, NEIU BUDAPESTIST, MALI NEEGRITARI jt. portreed. 1960dail aastail loob ER dekoratiivseid figuure ja pisiplastikat. Neiski on valitsev materjal keraamika. Selle materjali pinnafaktuuri varjundeid ja värvitooni oskas ER oma vormikõne teenistusse rakendada. Neis töödest võiks esile tõsta NAISFIGUURI,  ÕHTUT, TUALETTI, ALLIKAL, ISTUVAT NAIST. Märkimisväärsed on ka tema loomafiguurid KARU POEGADEGA, JAKK, 1985.a. aga loob Tallinna Loomaaiale ISTUVA ILVESE kuju. On loonud ka mitmeid hauatähiseid, näit. JAAN JAAGOLE Metsakalmistul jt. Tuleb rõhutada kunstniku siirast ja tõsist suhtumist kujutatavasse, maitsekust ning kunstilise üldistamise oskust. E R oli samal ajal rakkes pedagoogina, algul skulptuuriõpetaja Tartus, hiljem Tallinnas ERKI-s.  Alates 1958.a. oli E R professor,1962 aga kateedrijuhataja. 1947.a. omistati E.Roosile teenelise kunstitegelase aunimetus.

 

Andmed:EE 14 kd, Tallinn, 2000: EESTI KUNSTI AJALUGU, 1 k, II osa, Tallinn 1977

Loe täiendavalt...; Loe lisaks...