Karl Burman(1882-1965)

Karl Burmani haud.

Karl Burman (1882 - 1965) esimene Eesti kutseline arhitekt, kunstnik.

Sünd. 17.05.1882  Sumõ (Harkovi kub.)
Surn. 10.05.1965 Tallinn

Joonistamisega tegeles kodus, ema pani  ta koos vennaga joonistama et ei segaks teisi. 1899.a. lõpetas Tallinnas Peetri reaalkooli. Esialgset kunstilist juhendamist sai KB  K.A. von Winkleri juurest. Edasi õppis Moskvas Stroganovi kunsttööstus-koolis joonistamist ja maalimist. Jätkas õpinguid  1901-02 Stiglitzi kunstikoolis, 1902-09  õppis Peterburi kunstide akadeemias arhitektuuri. Ei lõpetanud, naases Tallinna kus asus tööle arhitektina. 1912 täiendas end Pariisis. 1912-13 osales Peterburi arhit. Võistlustel ja omandas kaks esimest auhinda. 1919-21 E. haridusministeeriumi ja  1922-23 ehitus-peavalitsuse arhitekt, siis raudteede ja teedeehituse konsultant. Loonud arvukalt ehitisi Tallinnas ja mujal Eestis. Olulisemad KALEVI spordiseltsi maja Pirital (hävis II maailmasõjas). Hoonet iseloomustas talupoeglik lihtsus: õlgkatus, palkidest ehitatud, laudvooderdis, aknad laiade valgete liistudega. 1923.a lõi uusklassitsistlikus stiilis laululava. Silmapaistvaks saavutuseks oli  ka tema  loodud Eesti Panga Viljandi osakonna hoone (hävinud). 1930.aastatel teotses ta koos teiste arhitektidega. Juba varem, 1913.a., töötas koos arhitekt Artur Pernaga, kellega neil oli ühine büroo. On loonus Tatari tn nn Buschi maja Tatari tn 21-b, (juugendstiilis) ja hoone  Kadriorus mis asub Raua ja Kreutzwaldi tn. nurgal. Meister on suurepäraselt ja maitsekalt osanud siduda skulptuuri arhitektuuriga, tema jaoks oli see midagi enesestmõistatavat. Kui KB  ei olnud midagi projekteerida siis ta maalis. Ta oli peamiselt akvarellist. 1906. a toimus KB-l Tallinnas ühine näitus  vend Pauliga. KB-l old näitusel  peamiselt maastikud ja linnavaated. Märkimist väärib tema Aegviidu ja Nikerjärve tsükkel (1916-17). Siin domineerivad  soojust sisendavad rohekad pooltoonid. 1920-ndail aastail loob huvitava Schveitsi akvarellide seeria. Need on kerges, korrektselt õhulises katmismaneeris läbiviidud tööd. Tema akvarellid pole  pelgalt arhitektuurijoonised, neis on maalilist värskust ja elavust . Ta on loonud akvarelle ka Saare-ja  Hiiumaast, on jäädvustanud Tallinna Toompead ja all-linna kirikute torne. V.Raam on nimetanud teda esimeseks laiahaardeliseks arhitektuurimaastiku viljelejaks Eestis. Aga ta on jäädvustanud ka  vanu talumaju, kõige enam aga  Eestimaa kaunist loodust. K B oli  veel 80 aastasenagi reibas ja töövõimeline kes koos rõmsameelse abikaasaga reipalt polkat tantsis.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EESTI KUNSTI AJALUGU 1/2 k, Tallinn 1970/77.a.; L.Gens KARL BURMAN, Tallinn, 1998; EBL, Tartu, 1926-29.

Loe täiendavalt...