Ernst Peterson-Särgava(1868-1958)

Karl Ernst Peterson-Särgava (1935 a-ni Peterson) (1868-1958) kirjanik ja pedagoog.

Sünd. 29.04.1868 Vändra

Surn. 12.04.1958 Tallinn

Karl Ernst Peterson-Särgava (1935 a-ni Peterson) (1868-1958) kirjanik ja pedagoog.

Sünd. 17.04.1868 Vändra
Surn. 12.04.1958 Tallinn
E. P-S sündis Pärnumaal Kadaka kooli õpetaja pojana. Õppis isa käe all Kadakal, Vändra ja Tori kihelkonnakoolis, hiljem TARTU ÕPETAJATE SEMINARIS. Pärast selle lõpetamist 1889 töötas Peterson-Särgava mitmel pool eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja ka koolijuhatajana: Vändras, Sindis, Põltsamaa ALEKSANDRIKOOLIS (peale eesti keele ja kirjanduse õpetas E. Peterson-Särgava ka laulmist ja lõi innukalt kaasa seltside tegevuses), Kose-Uuemõisas, Tallinna algkoolides, Tallinnas reaalkoolis (teda hüüti siin HABE) ning õhtu- ja ehitustehnikumis. Peale pideva õpetaja-tegevuse, oli Peterson seotud ka mitmete ühiskondlike tegevuste ja karskus-liikumisega, 1938 valiti ta rahvasaadikuna Eesti Vabariigi Riigivolikogusse. Oli ka Haridusliidu abi- esimees ja Kaitseliidu Tallinna maleva propagandapealik. See asjaolu takistas ka pikka aega kirjaniku mälestussamba avamist nõuk. ajal. (MK-isikl. andmed.) Aktiivset keele- ja kirjandustegevust alustas Peterson-Särgava Õpetajate seminaris. Koos koolivend T.Sanderiga protestisid nad eesti keele õpetamist pärssiva venestussurve vastu. Seminaris tegutses salajane kirjandusring, kus uuriti ka kirjandusteoreetilisi käsitlusi. Lisaks huvitus Peterson-Särgava ajaloost, üritades liivlaste võitlustest romaani kirjutada. Tema esimesed luuletused ja lühijutt „Nälg" („Olevik", 1890) tähelepanu ei äratanud, küll aga sai kiita õpetlik jutustus „Ei iialgi!" (1895). Peterson-Särgava kirjanduslik kõrgaeg jäi aastatesse 1898-1905. Võtnud suuna realismile, kirjutas ta oma kunstiliselt parimad ja ühiskonnakriitilisimad jutustused, mis ilmusid kolmes andes pealkirjaga "Paised" (1899-1901). Sarjale järgnesid linnakehvistust rääkiv jutustus „Jõulupuu" (1903) ja romaan "Rahvavalgustaja" (1904), milles autor vaatleb satiiriliselt väikese kirikualevi Mudila väikekodanlikku olustikku ja vaimset läppumist. „Mudila" on jäänud stagneerunud ühiskonna iseloomustamisel siiani kasutatavaks metafooriks. Pärast asumist Tallinnasse jäi Peterson-Särgaval kirjanduslikuks loominguks vähe aega. Oletatavasti häiris tema edasist loomingut ka NOOR-EESTI III albumis ilmunud F.Tuglase kriitiline essee  "Eduard Vilde ja Ernst Peterson" (1909), kus on esile toodud, et Peterson-Särgava ei ole küll oluline kui millegi täiesti uue looja, ent võideldes vanade vormide vastu kirjanduses, on ta valmistanud pinda ette uue tulekuks. Siit algab Eesti rahvusliku proosa ajalugu: Pärast seda hakkas Peterson-Särgava aktiivselt osalema mitmete seltside („Estonia", Eestimaa Rahvahariduse Selts jt) tegevuses, avaldas artikleid, koostas kooliraamatuid. Menukateks lasteraamatuteks kujunesid Peterson-Särgava „Ennemuistsed jutud lastele" (1909) ja „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist rebasest" (1911) VABADUSSÕJA järel (1920) hakkas Peterson-Särgava tegelema näitekirjandusega. Näitekirjanikuna ta siiski tunnustust ei leidnud. Hilisemal ajal, 1940-1950 töötas Peterson-Särgava Tallinna Ehitustehnikumi eesti keele õpetajana.  Mitu aastakümmet tegeles ta oma kodukandi elu kajastava romaaniga „Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama!", mis jäigi viimistlemata. See ilmus postuumselt 1968. Kirjanikku külastanud kultuuriloolane meenutab et E.P-S elas oma majas, mida ümbritseb avar aed, kus kasvab väga rikkalikult igasuguseid lilli. Lootes kohata põdurat rauka, oli üllatus seda suurem, kui kirjanik Särgava, vaatamata oma 95 eluaastale, esines väga külalislahke ja elurõõmsana. Välimus: õunroosad põsed, pikk lumivalge - habe, nooruslikult elavad silmad. Ainult see, et ta käies kasutas kahte keppi, andis tunnistust kirjaniku kõrgest east. Kohe arenes meie vahel elav ja südamlik vestlus.
Peterson-Särgava oli Eesti NSVrahvakirjanik 1975.a.
Andmed:http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=48&table=Persons; http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=836 ;¸Richard Alekõrs E.PETERSON -SÄRGAVA ELU JA LOOMING, Tallinn1963.; MK. isikl. andmed;

http://www.jkrk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=655:kirjanik&catid=55:1950-1959&Itemid=81; Särgavahttp://www.eestigiid.ee/?CatID=92&ItemID=940

 Ernst Peterson-Särgava haud. Loe lähemalt...