Rein Kruus (1957 – 1992) eesti–vene kirjandus- ja kultuurisuhete uurija, Igor Severjanini loomingu asjatundja.

Rein Kruus  (1957 – 1992) eesti–vene kirjandus- ja kultuurisuhete uurija, Igor Severjanini loomingu asjatundja.
Sünd. 11.05.1957 Tallinn
Surn. 25.04.1992 Tallinn
Rein Kruus sündis ja kasvas Tallinnas, ta  õppis aastail 1964–1975 Tallinna 7.Keskkoolis ja 1976–1982 Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vene keele ja kirjanduse osakonnas (kaugõppes).  A-el 1974–1977 töötas ta ENSV Teaduste Akadeemia raamatukogus, aastail 1978–1983 ENSV Kirjastuskomitees. Ta on töötanud ka ENSV Riiklikus Kunstimuuseumis, ENSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Infokeskuses ja Keele ja Kirjanduse Instituudi grammatikagrupis.  Vallandatud Endel Sõgeli juhtimisel töötavast Keele ja Kirjanduse Instituudist, sai  Rein Kruus 1985. aastal koha Kalle Kure juhitud ajakirja Looming kriitika ja kirjandusteaduse osakonnas, töötas seal aastani 1990, mil ta siirdus Rahvusraamatukogu bibliograafiks, kellena töötas surmani. Rein Kruus avaldas artikleid 20. sajandi eesti ja vene kultuuri ning nendevaheliste kohtaktide kohta, aga ka arvustusi ja informatiivset materjali kirjanduselu kohta. Ta on avaldanud 269 teaduslikku publikatsiooni eesti, inglise, saksa, läti ja vene keeles. Aastatel 1993, 1994, 2002 toimus Tallinnas ja Tartus kolm Rein Kruusi mälestusele pühendatud konverentsi ja seminari.  Kirjanik ja kriitik Berk Vaher  ongi seminaril toimunu  kokku võtnud,  meenutamaks  varalahkunud kirjandusloolast. Kuna Rein Kruus tundis erilist huvi vene kirjanduse vastu ja uuris selle seoseid eesti kultuuriruumiga, toimusid seminarid  kahes keeles., paraku eri paikades. Säärane ebakruusilik „segregatsioon“  tundus mitmele külastajale õigustatult mõneti kahetsusväärsena,  kuid eks olnud see ka kurvalt iseloomulik praegusele kultuuriolukorrale, kus mõlema keele ja kultuuri võrdselt häid tundjaid nappima kipub. Seminaridel  tõdeti et Rein Kruusi kirjanduskäsitluse harukordsus, mänglev seiklusjanu, samas faktiline põhjalikkus ja eetiline rangus  võiksid tema nime all võimaldada ka iga-aastasi kirjanduskriitika avangardi mõttetalguid. Rein Kruus huvitus dissidentlikust põrandaalusest kirjandusest, nagu "Lisandusi uudiste vabale levikule Eestis", aga ta oli oma põlvkonnakaaslastega sarnaselt irooniline, tundis elavat huvi perifeerse ja arhiividesse peidetu vastu, kohati üsnagi riskantseid samme ette võttes. Rein Kruus huvitus ulmekirjandusest  ja interlingvistikast. Aarne Ruben meenutas ja analüüsis Rein Kruusi futurismihuvi. Niisiis  kirjandus- ja kultuuriloos on endiselt vähekajastatud teemasid, senileidmata seoseid, varjatud ajalõimi, mis tänapäevani välja ulatuvad. Nendest huvitumisel ja nende uurimisel jääb Rein Kruus eesti kriitikute õpetajaks.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000;  www.sirp.ee/archive/2002/17.05.02/Kirjand/kirjand1-2.html

 Loe lisaks....