Fanny de Sivers (Isak) (1920 – 2011) keeleteadlane ja esseist

Fanny de Sivers (Isak) (1920 – 2011) keeleteadlane ja esseist
Sündinud 26.oktoobril 1920 Pärnus
Surnud 22.juunil 2011 Eaubonne, Prantsusmaal
Lõpetas Pärnu Tütarlaste Ühisgümnaasiumi (praegune Koidula Gümnaasium), õppis Tartu Ülikoolis romaani keeli ja kunstiajalugu. Abiellus balti aadlimehe Hans-Georg von Siversiga ja sõitis koos teiste ümberasujatega Eestist ära. Oli veendunud, et paari aasta pärast tuleb ta koju tagasi. Pärast Eestist lahkumist õppis Breslau (Wroclavi) Ülikoolis, sooritas riigieksami ladina, prantsuse ja hispaania keeles Würtzburgi Ülikoolis ja jätkas õpinguid Pariisi Ülikoolis. 1953.aastal sai temast filosoofialitsentsiaat saksa keele ja ameerika kirjanduse alal, millele lisandus Lundi ülikoolis 1971.aastal kaitstud väitekirjaga litsentsiaadikraad üldfoneetikas ja soome-ugri keeltes.
 Kuni surmani kestnud teadlaseteed alustas ta 1964.aastal Pariisis teadusliku uurimistöö riiklikus keskuses, juhatades mõnda aega selle Euraasia osakonda. Oli Hamburgi ja Tartu Ülikooli külalisprofessor. On avaldanud esinduslikes akadeemilistes väljaannetes uurimusi üldkeeleteadusest, läänemeresoome keeltest, etnolingvistikast, tõlketeooriast ning pidanud arvukalt ettekandeid. Laiema tuntuse on toonud talle tema lennukas ja särav esseelooming. 1960.aastaist alates oli ta Stockholmis ilmuva Eesti Päevalehe Pariisi kirjasaatja. Ülevaateid, veerukirjutisi ja esseid on ta avaldanud ajakirjades Tulimuld ja Aja Kiri. 1970.aastatest alates leiame teda juba esinemas aga ka ajakirjas Keel ja Kirjandus. 1980.aastate teises pooles kirjutab Fanny de Sivers  Loomingus, Vikerkaares, Akadeemias, Eesti Ekspressis, Elukirjas ning Sõnumilehes. Eraldi raamatuna on temalt ilmunud mitu esseekogumikku ja lühijutud „Surra kui oled veel noor“. Eesti  keele ja kultuuri tutvustamise eest prantsuskeelses maailmas autasustati teda Valgetähe IV  klassi ordeniga. Üldiselt tuntakse teda literaadina, aga ta lõpetas 1942.aastal Breslau (Wroclawi) tantsukooli ja töötas tantsijana mitmes teatris. Arstid leidsid, et ta süda on baleriinitöö jaoks liiga nõrk ning ta siirdus hoopis keeleteadusse. Ta toonitas oma interjuudes, et  kõike saabki lihtslt ära öelda, keerutamise taga pole sageli muud kui eputamine.   

Andmed:  V.Raudnask „inimesed ja ilmaelu“, Tallinn, 2009; www.neitsimaarja.ee/vaimulik-sonum/lugemist/fanny-de-sivers-lahedane-ja-tundmatu -Tiina  Siimets; ekspress.delfi.ee/arvamus/siversitele-kasulik-fanny?id=69015527https://kultuur.postimees.ee/478788/prantsusmaal-suri-esseist-fanny-de-sivers; https://kultuur.postimees.ee/478788/prantsusmaal-suri-esseist-fanny-de-sivers

Loe lisaks...