Kaljo Põllu (1934 – 2010) kunstnik

Kaljo Põllu (1934 – 2010) kunstnik
Sünd. 28.11.1934 Kõrgessaare v.
Surn. 23.03.2010 Tallinn
Kaljo Põllu sündis  Hiiumaal Kopa külas väiketaluniku peres. Alghariduse sai  Puski koolis.  Edasi õppis aastast 1949 Haapsalu Pedagoogilises Koolis, lõpetas selle 1953 ja jätkas 1954. aastani õpinguid Tartu Muusikakoolis koorijuhtimise erialal. A-st 1956 õppis ERKI-s, lõpetas selle 1962 klaasehistöö erialal. Peale lõpetamist  asus tööle Tartu Ülikooli kunstikabineti juhatajana, töötas seal 1975.a-ni. Siin hakkas ta süvenenumalt tegelema graafikaga, mida ta oli juba õpingute ajal katsetanud.
Graafikatehnikatest kasutas ta 1960. aastate algusest kartongtrükki, puu-ja linoollõiget, mille näideteks on pop-kunsti mõjutustega  HINGEKELLAD  ja puulõige IMANDRA JÄRV. Metsotinto tehnikat, milles  Kaljo Põllu saavutas erakordse virtuoossuse, kasutas ta esimest korda a-l 1970. Edaspidistes sarjades jäigi see kunstniku eelistatumaks tehnikaks, mille abil lõi ta pehmete kontuuride ja varju üleminekutega maalilisi teoseid. Kaljo Põllu on olnud mitmetahuline kunstnikuisiksus.  Võimsa, arhetüüpse kujundikasutusega metsotinto perioodi kõrval 1960 ndatel ja 1970ndatel,  eksperimenteeris ta op- ja popkunsti juurutamisega Eestis,  esines VISARITE näitustel Tartus. Oluline oli  ta pikaajaline tegevus etnograafilise ja hõimukunsti uurija ja populariseerijana. Kaljo Põllu on juhatanud  ka Kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioone.
1970.a-te alguses eemaldus Kaljo Põllu läänelikest radikaalsetest kunstimõjutustest ning valis oma loominguliseks väljundiks soome-ugri kultuuripärandi sünteesimise. Ta lõi ainult talle omase visuaalse keele, mis oli mõjutatud meie ajalooliste esivanemate vaimumaailmast. Suurt rolli mängisid selle väljakujunemisel  Kaljo Põllu kontaktid tollaste Tartu Ülikooli ajaloolaste ja keeleteadlastega, kes tegelesid fennougristikaga. Kaljo Põllu esimene selleteemaline graafikasari on KODALASED, mis koosneb 25 lehest ning valmis aastatel 1973-1975. Sarja teostel on Kaljo Põllu esitanud oma nägemuse soome-ugri hõimuliikmetest ehk „kodalastest“ ning nende sümboliterohkest maailmapildist.
Kaljo Põllu huvi soomeugrilaste kunsti vastu süvendasid uurimisreisid Venemaale koos üliõpilastega, et tutvuda sealsete soome-ugri rahvaste kultuuriga. 1978. aastal alustas ta KALIVÄE sarja loomist, mille valmimiseks kulus seitse aastat. See mahult märksa ambitsioonikam graafikasari, tegeleb meie päritolu küsimustega, seda nii individuaalses kui ka rahvuslikus plaanis. Ühelt poolt kasutas Kaljo Põllu visuaalseid märke, mis on kasutusel olnud sümbolitena mitmetel rahvastel universaalselt, teisalt tegeles ta kitsalt ainult eesti rahva ajaloolise identiteediga, nt lehel KOLM ISAMAA KÕNET.
Kolmandana lõi ta 40 lehest koosneva sarja TAEVAS JA MAA (1987-1991). Kaljo Põllu Eesti maastikke võib  tinglikult liigitada eepilisteks ja etnograafilisteks: esimestes on peategelaseks loodus ning teistes taan­dub loodus pigem taustaks, esiplaanile kerkib aga mütoloogilisest ainesest pärit tegevus, mille visuaalset kehastust on inspireerinud rahvakunsti motiivid. Tema maastik ei ole pelgalt romantiline autori subjektiivse hingeseisundi või sisemaailma peegeldus, vaid taotleb eesti rahvuslikkuse objektiivset väljendamist.  Kaljo Põllu maastik on ülev metafoor ja sümbol, kus graafilised sarjad moodustavad omapärase (rahvus)narratiivi: mütoloogiliste sarjade kaudu võtab autor ette eestlaste ja laiemalt soomeugrilaste müütilise kuldaja visualiseerimise, säilinud infokildude põhjal rekonstrueerimise ja isegi tagantjärele konstrueerimise. Tema maastikud on ka justkui Eesti universumi mudeli kehastuseks. Looduse elujõulisuse kinnistamises peegeldub tugevalt autori lootus eesti kultuuri püsivusele.

Kaljo Põllu on illustreeerinud ka raamatuid,  loonud eksliibriseid,  viljelenud maalikunsti ning loonud assamblaaže, ruumilisi objekte ja kineetilist kunsti. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid sh ka  IGAVENE TAGASITULEK: KALJUKUNSTIST KOGU MAAILMAS, Tallinn,  2012.
Kaljo Põllu  astus Kunstnike Liitu 1965.a.  Ta oli Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliige, Soome Kalevala Seltsi välisliige, Jyväskylä Ülikooli audoktor alates 1995 ja Eesti Kunstiakadeemia audoktor 1999.aastast. Kaljo Põllule on omistatud Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1975 ja 1985.aastal, Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind 1995, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1997, Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind 2007. aastal. Kaljo Põllu oli abielus Sirje Põlluga.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; EESTI KUNSTI AJALUGU 2.kd, Tallinn, 1970;J. Kangilaski KUNSTIST, EESTIST JA EESTI KUNSTIST, Tartu, 2006; R.Kübarsepp VISUAALSE RAHVALUULE KOLLEKTSIONÄÄR  KALJO PÕLLU,  Mäetagused, 2005; A.Untera KALJO PÕLLU. EESTI MAASTIK, Tallinn, 2013; https://www.folklore.ee/tagused/nr29/pollu.pdf

 Loe lisaks....