Klaudia Maldutis (1910—1995) karaktertantsija ja baleriin

Klaudia Maldutis (1910-1995) karaktertantsija ja baleriin

Sünd.14.08.1910 Tallinn
Surn.05.04.1995 Tallinn

K.M sündis sõjaväeorkestri pillimehe ja õmblejanna perre. Õppis tantsu R.Olbrei ESTONIA õpperühmas. Nimelt moodustas R.Olbrei ESTONIA juurde 1926.a. tantsustuudio, mis tegutses teatud mõttes nagu koreograafiakool  rõhuasetusega improvisatsioonile ja vabatantsule. Stuudiolaste hulka kuulusid hilisemad kuulsused Klaudia Maldutis, Artur Koit ja Boris Blinov. KMaldutis oli aastatel 1926-44 ESTONIA  balletisolist. Head sünnipärased eeldused, tantsutehnika ja näitlemine aitasid  KM-l saada teatri priimabaleriiniks. R.Olbrei tegi ESTONIAS  kõvasti tööd balleti taseme tõstmiseks. Järjest õnnestusid  Olbreil ooperite tantsuseaded ja kuna neis esines peaaegu alati priimabaleriin K.M, siis loetlegem neid: "Padaemand" (1926), "Manon" (1928), "Vikerlased" (1928), ent koreograaf unistas iseseisvast tantsuetendusest. Võimatu sai võimalikuks -- 1928. aastal tuli lavale hiina legendil põhinev "Roheline flööt", mis võitis tunnustust ja kinnitas eneseusku. Sellesse loomeperioodi kuuluvad ka tantsud "Tannhäuseris" (1930), "Faustis" (1931), "Vürst Igoris" (1932), operettides "Veenus siidis" (1934), "Mariza" (1935), "Keistrinna Josephine" (1936) jt. Esimene suursaavutus oli "Pähklipureja" (1936), millega tähistati Olbrei-rühma kümnendat sünnipäeva. Lavastus, hingeminev tervik nii sisult kui koreograafialt, võeti vaimustusega vastu - tõestus balleti võrdõiguslikkus teiste žanrite kõrval. Uus tasand oli dramaatiline "Punane moon" (1939) -- värvikas idamaise hõnguga pannoo, küpse meistri töö, mis pakkus tantsijatele, Klaudia Maldutisele, hiilgavaid võimalusi. Julge sammuna järgnes "Luikede järv" (1940), mis tõestas Olbrei originaalsust koreograaf-lavastajana. Tavakohatu lähenemine üldtuntud kanoonilise tekstiga balletile algas juba uuest stsenaariumist .Odett/Ottili roll jaotus kahe baleriini vahel, kelledest üks oli KM.. Ballett tuli väga tantsuline ja loogiline. K M põgenes 1944.a.  Rootsi. Sealt edasi Itaaliasse ja  Argentiinasse. 1947-94 elas Buenos-Aireses. Esines seal koos abikaasa Kaljo Kõksiga mitmetes ansamblites. 1994.a. naases KM kodumaale. Ülipopulaarne baleriin Klaudia Maldutis pärandas Estonia Seltsile endanimelise fondi asutamiseks 25 tuhat krooni.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; http://www.sirp.ee/archive/2001/23.02.01/Muusik/muusik1-5.html