Varmo Pirk (1938.a-ni Valentin Birk) kunstnik

Kunstnik

Kultuurilooline haud

V, KU, 64, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Elvi Pirk 28.09.1921 23.07.2005
Varmo Pirk 12.10.1913 27.02.1980 04.03.1980

 

Varmo Pirk (1938.a-ni Valentin Birk) kunstnik

Sünd. 12.10.1913 Smolenski kub.
Surn. 27.02.1980 Tallinn
VP sündis Smolenski kubermangus, pere tuli Eestisse 1914. aastal, asudes vanavanemate tallu Laevas. VP õpingud jätkusid Tartu poeglaste gümnaasiumis, kus ta sattus ühte klassi Elmar Kitsega. Neil mõlemal vedas, sest nende ühine joonistusõpetaja oli pallaslane Juhan Nõmmik, kes hoolitses otsustavalt selle eest, et mõlemad silmanähtavalt andekad poisid jõuaksid PALLASESSE ja VP õppiski kunsti selles eri nimede all tegutsenud kõrgemas kunstikoolis aastail 1937-1944 ning Tartu Riiklikus  Kunstiinstituudis aastail 1944-1945. Tema peamised õpetajad olid Kaarel Liimand, Villem Ormisson ja olulisimana Aleksander Vardi. Samal ajal õpingutega kujundas V P kunstiliselt pea kogu Tartu TÖÖLISTEATRI repertuaari (1937-1939). Tähele pandi ja ära märgiti nii VP joonistusoskust kui ka koloriiditaju. Erilisel kohal on halli värvi elluäratamine  mitmel moel - lokaaltoonile on lisatud mõni soe või külm kontrast, värviakord. Halli väärtustamise osas oli V P-l nii mõndagi õppida Vardilt, kelle ateljeesse ta jõudis 1940. aastal. Peenele pintslikirjale ja pintslisabatööle vahelduseks maalis ta ka  suurte laiade tõmmetega (NAISAKT, 1943). Ta saavutas muljetavaldavaid ja hõrke tulemusi, kui rajas oma maalid puhtale ja tõhusale foovlikule värvimõjule (VAAVI SUITSUGA, 1944). Andekalt varieeris ja nüansseeris ta roosat ja punast, et seade kindlalt püsima saada. VP pilte hinnati ja osteti, ta on kord peen ja vahetu kujutaja, teinekord ka mõjuv ja sisenduslik õhustikutekitaja. Tema motiivistik on mitmekülgne, talle pakuvad pinget figuuriseaded ja kohvikustseenid, aktimaal ja portree, Hiiumaa loodus ja Tartu linnavaated, aga teda erutavad ka kujutluste maastikud (RAND PALMIDEGA, 1943). PALLASE koolist oli otsustatud VP saata edasi õppima Viini kunstiakadeemiasse, aga sõda muutis kõik. Saksa okupatsiooni ajal pidas VP POSTIMEHE illustraatori ametit ning joonistas ka teistele väljaannetele. See töö sai talle Vene ajal saatuslikuks. Muuhulgas on VP kujundatud Karl Ristikivi romaan ROHTAED (1942). Kunstniku nimi raamatus küll puudub, aga Julius Genss oma andmekogus on selle seiga talletanud. Esimest korda esines VP PALLASE meesõppurite koondise näitusel 1939. aastal Viljandis. VP aine ulatub armastusest sõjani. Sõja kiuste, selle tõttu ja sellest hoolimata võis kunst olla rafineeritum ja armastus kirglikum. Justkui võeti kõigest viimast. 1944. aasta sügisel üritasid VP ja tema  armastatu, kunstnik Valve Moss (hilisem Valve Janov), Hiiumaa kaudu ebaõnnestunult läände pageda. Nendega oli koos ka õpingukaaslane Kaja Kärner, kelle mees Ülo Kärner, samuti PALLASE õpilane, oli surma saanud Saksa sõjaväes. Toda sügist dokumenteerivad VP varjundirikkad ja vahetud jäädvustused Hiiumaa loodusest. 1945. a. arreteeriti VP nõuk. võimurite  poolt,  mistõttu ei õnnestunud Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti lõpetada. Ta vabanes Arhangelski oblasti vangilaagreist 1954. aastal.Vangist  saabusid postkaardisuurused läkitused-need peened meistriteosed on unenäoportreed Valvest, loodusest. VP tervis oli nii läbi, et ta lasti lahti enne tähtaega ja saadeti koju surema. Isa ei tundnud poega enam ära, kui teda koduukse taga nägi. VP asus esialgu Tartusse ja toibus vähehaaval. 1956.  aastast hakkas ta taas esinema Tartu näitusil, 1958. aastal siirdus aga Tallinna. Mitmeid isikunäitusi oli tal 1963. aastast peale nii Tartus kui ka Tallinnas.  1950-nendate aastate keskpaiku meenutab tema maalilaad mõneti sõjaaegset, on nüansirikas, idülliline, formaadid väiksed. VP katsetas eri lähenemisi ainele.Teada on VP suur kiindumus muusikasse ja tantsu. Siit võib tuletada maalide seadmise oskust ja rütmitunnet ning rakursside pööramise  viisi. Värvitooni toodetud valgus sinna juurde. VP on tabanud end piiravast ajastust selle, mis on elav ka praegu ja mis puudutab tundlikku hinge jätkuvalt. V P oli muuhulgas meie sõjajärgse abstraktse kunsti pioneere koos Valve Janoviga ja Ado Vabbe järel.
1961.a. Tallinnas abiellus VP ajakirjanik Elvi Akman-Ormusega. Tartus elas VP õde Tamaara Kuusepuu.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; K.Kirme MUUSAD EI VAIKINUD....., Tallinn, 2007; V.Tamme käsikirjalise kogumik VARMO PIRK. Kaasaegsete mälestusi ja mõtteid, Tallinn, 1981; http://www.sirp.ee/index.php?option=com_

Loe lisaks...