Erast Hiatsintov, Tallinna linnapea

Erast Hiatsintov.(Giatsintov) Tallinna linnapea.

1904. a. linnavolikogu valimised Tallinnas olid erakordselt olulised. Tänu eestlaste arukale tegutsemisele saavutasid nad  olukorra  kus 60 linnavolikogu liikmest olid 37 eestlast ja 4 venelast. 19 liiget olid sakslased.  Eestlased liitusid venelastega üheks blokiks ja  saavutasid uues volikogus 2/3 -lise enamuse. Selles volikogus olid teiste hulgas ka K.Päts, M.Pung, J.Umblija, J.Poska, V.Lender, O.Strandmann aga ka dr. Köhler.

Valimisvõidu järel kerkis üles küsimus keda panna linnapeaks. K.Päts soovitas J.Poskat. Viimane loobus ja soovitas enda asemele E.Hiatsintovit, liberaalset vene ametnikku. EH oli talurahvaasjade komisjoni alaline liige kubermanguvalitsuses, oli kaua  Eestis olnud ja tundis kohalikke olusid. Inimesena oli ta J.Poska sõnutsi  sümpaatne ja soliidne.

Üks peamisi motiive miks valik langes tookord Giatsintovile, tõesti väga lugupeetud ja auväärsele isikule, oli muuseas asjaolu, et ta oli kogu oma võrdlemisi pika  teenistusaja Eestimaal pühendanud eestlaste huvide kaitsmisele, esialgu talurahvaasjade komissarina, pärastpoole aga Eestimaa kubermangu talurahvaasjade komisjoni alatise liikmena (A.Bellegarde).

Et mitte anda uuele linnavolikogule marurahvusluse värvi, nagu seda ootasid vastased, siis otsustasid eestlased valida esialgu linnapeaks venelase  Erast Hiatsintovi kes oli tuntud vabameelse ja eestisõbraliku inimesena.

30. aastat hiljem kirjutas omaaegne linnapea  Voldemar Lender ühes juubelialbumis et E.Hiatsintovi valimine eesti volikogu poolt linnapeaks oli diplomaatlik võte.  E.Hiatsintov kubermangu valitsusliikmena  ei seganud end linnavalitsuse asjadesse ja tegelik töö jäi eestlastest  linnanõunike teha.

Linnapea valimine ei läinud mitte ilma raskusteta, sakslased ei soovinud  oma võimu kergesti loovutada.Otsese ettepaneku valida linnapeaks  "tõsine riiginõunik" E.Hiatsintov tegi volikogu liige J.Teemant. Esimesel volikogu k istungil valimine ei õnnestunudki sakslaste vastupanu tõttu. Teisel linnavolikogu istungil 1905. a. 19. jaanuaril Jaan Poska linnavolikogu juhatajana pani taas ette E.Hiatsintovi kandidatuuri. Parun von Mickwitz  esitas sakslaste poolt kandidaadiks senise linnapea  von Huecki. Hääletamisel sai E.Hiatsintov 41 ja  von Hueck 25  poolthäält. EH oli saanud linnapeaks.

E.Hiatsintov oli küll eestisõbralik aga 1905 aasta revolutsiooni  kriitilistes  ja rasketes olukordades taandus  ta haigena. Olukordi jäid lahendama K.Päts , hiljem J.Poska. 1905.a. detsembris E.Hiatsintov soovib juba  linnapea kohalt taanduda. Teda hakkab asendama sakslane  E.Erbe.

J.Poska visal  ja tagajärjekal tegevusel valitakse taandunud  EH asemele 27. mail 1906.a.  linnapeaks eestlane Voldemar Lender.

Praeguse linnavalitsuse andmetel oli E.Hiatsintov ametlikult Tallinna  linnapea 1905.a. jaanuarist kuni 1905.a. detsembrikuuni.

Andmed: J.Poska oma ja meie ajas, Tallinn 2010.

A.Bellegarde MINU MÄLESTUSI Eestimaa kubernerina, Tallinn, 2010

E.Hiatsintovi kalmu tähistab mustast rootsi graniidist ristiga hauasammas.