Lea Nurkse (a.-ni 1925 Leonida Jürisson) (1904 – 1960) eelkooliõpetaja-kasvataja, logopeed ja tõlkija.

Lea Nurkse (a.-ni 1925 Leonida Jürisson) (1904 – 1960) eelkooliõpetaja-kasvataja, logopeed ja tõlkija.
Sünd. 21.06.1904 Sindi
Surn. 06.03.1960 Tallinn
Lea Nurkse sündis Pärnumaal Sindis tekstiilitöölise perekonnas. Õppis Pärnu tütarlaste gümn-s. mille lõpetas 1923.a. A.-il 1924- 1926 õppis TÜ filosoofiateaduskonnas ja kunstikoolis  PALLAS õhtukursustel. Tartus ta abiellus 1925.a. kirjanik Mart Rauaga ja temast sai Lea Raud. 1928. a. sündis perre poeg Eno. Varsti peale poja sündi nägi Lea Raud  raamatukaupluses Rudolf Steineri teost LAPSEKASVATUS VAIMUTEADUSE VAATEKOHAST. Noore emana huvitus ta sellest raamatust, mis sai  määravaks tema maailmavaate kujunemisele. 1930.-a. kolis perekond Tallinna ja Lea töötas kasvatajana mitmes lasteaias. Samal ajal õppis ta Tallinna DRAAMASTUUDIOS kõnekunsti. 1937. a. käisid Tallinna lasteaednikud Rootsi Lasteaednike Seltsi kutsel Rootsis ja seal nägi Lea Raud ühes koolis elavat waldorf-pedagoogikat, millest seni oli vaid lugenud. 1941.a-st. töötas vaheaegadega õppejõuna  eelpedagoogika õppeasutustes. Kui Tallinnas hakati SOTSIAAL-JA KODUMAJANDUSINSTITUUDIS lasteaednikke koolitama kutsuti- nüüd juba Lea Nurkse- õpetama lastekirjandust, ilmekat lugemist ja emakeele õpetamise metoodikat. Lasteaednikke õpetas ta kuni  1951. aastani, kui pidi lahkuma töölt, sest abikaasa Rein Nurkse arreteeriti kui kodanlik natsionalist. Peale sunnitud lahkumist koolist, oli ta kasvataja 6. lasteaias, kuni 1953.a. algul läks Tallinna Lastehaiglasse pedagoogiks. 1954.a. omandas Leningradis kursustel õppides ka logopeedi  kutse ja  töötas naastes samas lastehaiglas logopeedina. Siin leidis ta oma tõelise kutsumuse: laste kõne arengu uurimine, arendamine ja parandamine. Lea õpilased mäletavad kuidas ta õpetas neid jälgima laste kõne arengut ja hindama sõnaloome võimet, mis peegeldas laste mõtlemist ja leidlikkust. Erilise rõhu asetas ta muinasjutu tähendusele lapse elus ja põhjendas laste antropomorfismi kui loomulikku ja eakohast nähtust. Ta õpetas valima muinasjutte vastavalt lapse eale ja pidas vajalikuks nende jutustamist, mitte ettelugemist. Tema emakeele metoodika programmi kuulus „ilmeka lugemise kursus”, milles Lea Nurke õpetas eeltööd lastele  esitatava tekstiga. See oli väga põhjalik ettevalmitus, kus tuli määrata õiged rõhud, pausid, intonatsioon, tempo. Et praktikatunnid tuli anda sel ajal aineõpetaja juuresolekul, siis oli nõudlikkus suur ja hindamine asjatundlik. Ta kirjutas mudilastele elurõõmsa, kõlakoomikal põhineva värsiraamatu KUBUJUSS (1958). Kogemus lasteaednike  koolitamisel ja töö logopeedina kinnitas, kui raske on lastevanematel ja noortel kasvatajatel valida eakohast ja väärtuslikku kirjandust. Küpses soov koostada väärtkirjanduse antoloogia. Nii saigi teoks raamat LASTE SÕNA (1958). Ta avaldas mitmeid  endakirjutatud ja tõlgitud artikleid  lastekirjanduse ja-kasvatuse alalt. Lea Nurkse on üks Eesti koolieelse kasvatuse alusepanijaid. Temale võlgneme tänu laste kõne jälgimise oskuse ning isiksuse tundmise ja arengu arvestamise alusele rajatud emakeele õpetamise metoodika eest.
Lea Nurkse oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli kirjanik Mart Raud, nende poeg oli kirjanik Eno Raud. Tema teine abikaasa oli keele- ja kirjamees Rein Nurkse.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EKA , IV/2 kd , Tallinn, 1984 ja EKAV/I kd, Tallinn, 1987; http://www.teatoimeta.ee/Lea_Nurkse_1904-1960_288.htm

 Loe lisaks...

Rein Nurkse (1907 – 1963) keele-ja kirjamees
Sünd. 25.06.1907 Äntu mõis
Surn. 18.02.1963 Tallinn
Sündis maatöölise perekonnas. 1925. aastal lõpetas Rein Nurkse Rakvere Gümnaasiumi ning astus TÜ filosoofiateaduskonda, valides eriaineks eesti keele. Valis kirjanduslikuks pseudonüümiks Teodor Kaurits. Ta oli saksa ajal raamatu EESTI RAHVA KANNATUSTE AASTA korrektoriks, peale sõda mõisteti talle selle eest karistuseks 25 aasta sunnitööd.
Oli abielus pedagoogi, tõlkija ja lastekirjaniku Lea Nurksega, tema kasupoeg oli kirjanik Eno Raud. Andmed: et.wikipedia.org/wiki/Rein_Nurkse

.