Emil Moritz Fernando Laur (1888 – 1971) sõjaväelane, arst ja tennisist

Emil Moritz Fernando Laur (1888 – 1971) sõjaväelane, arst ja tennisist
Sünd. 29.12.1888 Tallinn
Surn. 02.03.1971 Tallinn.Nõmme
Emil Laur sündis Tallinnas juudi soost peres, kes pärinesid Kerimäelt.  Lõpetanud Peterburis gümnaasiumi, jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis, hiljem Tartu ülikoolis, lõpetades 1918.a. Rostovi ülikooli arstina. Maailmasõjast võttis a-il 1915-1917 osa arstina. Eesti sõjaväes teotses arstina alates 1920. a., peale opteerumist. (Teise versiooni järgi oli ta 1916 – 1921 aastani Teheranis koos abikaasaga saatkonna arst). Oli kurgu-nina-kõrvaarst Tallinnas, ühtlasi õhukaitse vanemarst ning  a-il 1937- 1940 Tallinna garnisoni vanemarst.  A-il 1940- 1971 oli Tallinna Tõnismäe ja Pelgulinna polikliiniku arst. Oma amettegevuse kõrval teotses Emil Laur ka sportlasena, olles rea aastaid sõjaväe tennismeistriks, samuti mitu korda Eesti meistriks seenioride klassis. Sõjaväeline auaste oli kolonel-leitnant, tema mitteametlik tiitel oli – tennisedoktor.
Oli abielus Rosalie Raissa Therese von Wolff´iga, kes oli samuti arst. Peres kasvas poeg Leo (Leopold) Laur, hilisem jurist.
Andmed: L.Lõhmus SÕJAHAUAD HIIU-RAHU KALMISTUL, Tallinn, 2007; UUS EESTI, nr 354, 29.12.1938;  M.Vilbaste TLM kodu-uurimisringi BT, Tallinn, 2000;

Loe lisaks...

Leo (Leopold)  Laur (1912 – 1998) jurist
Sünd. 30.04.1912 Tartu
Surn. 02.02.1998 Tallinn
Leo Laur sündis juudi päritoluga arstist isa Emil Moritza ja samuti arstist aadlipäritoluga ema Rosalie R.Therese Lauri (neiuna von Wolff) esiklapsena. Leo koolitee algas Teheranis kus tema vanemad olid a-il 1916-1921 saatkonna arstid. Leo käis inglise saatkonna koolis.  Lõpetas 1931.a. Tallinnas  saksa reaalkooli ja 1939.a lõpetas TÜ õigusteaduskonna. Leo erialaks oli juura ja õigusajalugu. Õppis ja kasutas saksa,eesti, vene, inglise ja ladina keeli. Leo töötas mitmel pool juristina, tema elus oli huvitavaid ja keerulisi olukordi, millest ta jutustas L.Laurile saates KIRJUTAMATA MEMUAARE, meenutades baltisakslaste lahkumist Eestist 1939 – 1940, sakslaste suhtumisest Eesti valitsusse, mis tükeldas nende mõisad. Ta rääkis oma käekäigust advokaadina - õpingutest, karjäärist, tööst referendi ja tõlgina, Jaan Teemantist ja  tööst  pärast sakslaste lahkumist. Leo Laur siirdus pensionile  1972.a. Silikaatbetooni Instituudi Tehnilise informatsiooni osakonna juhataja töökohalt.  Töötas  ka pensionil olles a-il 1978- 1982, olles  Saku Õlletehase juriskonsult. Leo Laur oli ka  1966.a-st Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi liige. Esines ringis sisukate ettekannetega  Tallinna ajaloost ja Tallnna õigusajaloost, eriline huviala oli  De la Gardie perekond Eestimaa ajaloos. Energilise ja erudeeritud inimesena kuulus L.Laur  üliõpilasseltsi LIIVIKA  (auvilistlane), balti-Saksa Kultuuriühingusse, inglise keele vestlusringi Tallinnas. Paljude artiklite kõrval, mida Leo Laur avaldas perioodikas, ilmus tal  trükis  bošüür SAKU ÕLLETEHAS 160 AASTAT.
Leo Laur oli nõukogude ajal eriti silmatorkav oma hea ja sorava keelteoskusega,  minnes vesteldes eesti keelelt üle saksa keelele, siis inglise keelele, siis vene keelele. Ka oli Leo Laur  tõeline härrasmees, omapärane ja värvikas natuur,  oli seltskondlik, oli võimeline koosviibimistel oskuslikult laulma itaaliakeelseid aariaid ja rahvalaule.
Leo Laur oli kaks korda abielus, kummastki  abielust sündis perre üks poeg.
Andmed:  M.Vilbaste TLM kodu-uurimisringi BT, Tallinn, 2000; M.Kask isikl. mälestused.