Raimund Kull(1882-1942)
Muusik
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Raimund Kull | 03.10.1882 | 10.10.1942 | 14.10.1942 |
Raimund Kulli haud. Loe lähemalt...
Raimund Kull (1882 -1942) dirigent ja helilooja
Sünd. 03.10.1882 Narva
Surn. 10.10.1942 Tallinn
RK sündis Narvas Kreenholmi Manufaktuuri puusepa (poolmeister) Martin Kulli peres. Ema Mai (sündinud Orro) teenis elatist pesunaisena. 8 aastasena astus RK Narva muusikaseltsi venekeelsese algkooli, mille lõpetas 1896.a . ja 3 aasta hiljem astus linnakooli, kus õppis mängima orkestripille (alti, tenorit, baritoni ning keelpillidest viiulit ja vioolat) ja sai esimese kogemuse orkestris mängimisest. Kuna sel perioodil oli Narvas ja Narva-Jõesuus vilgas kultuurielu, siis peagi mängis RK Narva linnateatri orkestris, liuväljal ja eriti suviti Narva-Jõesuus tantsupidudel ja suveorkestris. Miina Härma ergutusel ja J.Tamme toetusel õppis RK 1900-06 Peterburi konservatooriumi trombooni erialal, 1906-1909 oli ta trombonistina praktikal Peterburi Keiserliku Muusikaseltsi sümfooniaorkestris. Töötas orkestrandina ja dirigendina Peterburis, Kaasanis, Rostovis ja Krimmis. 1912. aastal naasis Eestisse ja asus tööle ESTONIA peadirigendina. Siin vormis RK diletantlikust mängukapellist professionaalse sümfooniaorkestri. RK viis esimesena eesti sümfoonilise heliloomingu raja taha ja arendas oma oskusliku tegevusega eesti muusikateatrit. Alates 1920 oli RK ESTONIA dirigent, 1930-42 aga muusikajuht. Korraldas erinevates paikades menukaid rahvakontserte. Ta oli painduv, vastuvõtlik ja väga musikaalne, parandas vigu kuulmise järgi. RK oli Tallinna Kõrgema Muusikakooli (hilisema Tallinna Konservatooriumi) üks asutajaid 1919. aastal ning tegutses seal hiljem trombooniõppejõuna (alates 1937 professor). RK andekamate õpilastena olid tuntud Paul Karp, A. Flink, T. Karis, R. Kivi. Tema tunde iseloomustas lõbusus ja sundimatu õhkkond; õpetuse juures pidas ta tähtsaks õpilase oma tööd. R K juhatas Eesti mereväeorkestrit ja Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkestrit ning mitmeid koore. 1928-1938 oli kolme üldlaulupeo puhkpilliorkestrite juht. 1921 täiendas end Berliinis. Teotses ka välismaal ja nii oli ta 1928.a-l Budapestis sümfooniaorkestri dirigent (juhatas Eesti sümfoonilise muusika kontserti), 1919 juhatas 7 vabaõhukontserti Riias, 1934 raadio stuudiokontserte Varssavis. RK proovis end muusikaloojana - tema sulest on ilmunud sümfooniaid ja puhkpillipalu aga ka mõned koorilaulud. Publikumenu saavutas tema FANTAASIA EESTI VIISIDEST ja eriti virulastele südamelähedane sümfooniline pilt KRIUSCHA (KRIVASOO) LAHING, mis oli seatud nii sümfoonia- kui ka puhkpilliorkestrile. See on haaravalt kaunis patriootiline ja dramaatiline muusikapala nagu ka tema tuntud marss KODUMAA. RK oli väliselt imposantne dirigent. Rahvast ei haaranud mitte ainult helid, vaid ka lõvilakaga taktikepiga laiu plastilisi kaari lõikav, jõuline, kõrgekasvuline, impulsiivne ja sütitav RK. Ta oli temperamentne, vahel liigagi. RK oli suur loomasõber saavutades iga koeraga momentaalse kontakti, ta oli ka suurepärane loomahäälte imiteerija. RK oli vitaalne, energiline, nüanssidele ei pannud alati rõhku, haaras olulise. Oskas meisterlikult lava ja orkestrit kontaktis hoida. RK oli laia silmaringiga mitte ainult muusikas, alati oli ta kursis uuemate uudiste ja kirjandusega, evides nende kohta oma targa ja vaimuka arvamuse. Ta oli väga kontaktne ja huvitatud teistest inimestest, oli otsekohene ja ei lasknud end segada kõrvalisest. Tabavalt on teda iseloomustanud J.Luiga kirjutades, et RK oli nn rahvamees, kes jagab hoogu igale poole, hoiab orkestrit ja juhib kindlalt ja värskelt ja suudab huvitada ja koguda meie suurt publikut. Ilma tema 30 aastase kaastööta oleks kujuteldamatu eesti ooperi ja üldse muusikaelu see tase mis tal oli - ja see oli kõrge. Inimesena erakordselt vähenõudlik kes ei pööranud olmemugavustele vähematki tähelepanu. Murdus liiga vara, ületöötamise tõttu. RK elukaaslane oli Liina Reimann (evak. Rootsi). Need kaks eesti rahva jõulist annet keda ei sidunud seadus ega laulatus ei suutnud ilma teineteiseta luua ega olla.
Andmed: EBL, Tartu, 1926-29; L.Reiman RAMBIVALGUS SÜTTIB, Tallinn, 1991; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1982; A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; P.Pinna MINU ELUTEATER..., Tallinn, 1995; M.Möldre EESRIIE AVANEB, Tartu, 2010; ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981; L.Neuman KÕRGE VAIM ON...., Tartu, 2005; J.Luiga HINGEJÕU ILMED, Tartu, 1995; http://www.virumaa.ee/2002/09/ve-kull-raimond-puhkpillimangija-helilooja-ja-dirigent/