Aleksander Kurtna (1914 – 1983) tõlkija, polüglott.

Aleksander Kurtna (1935.a-ni Kurson) (1914 – 1983) tõlkija, polüglott.
Sünd. 20.10.1914 Räpina
Surn. 31.01.1983 Tallinn
Aleksander Kurtna sündis Räpina mõisa valitseja ja vene keele õpetaja pojana., isa oli eestlane , ema Eugenija aga venelanna. A-il 1918- 1922 elas perekond Venemaal Tuula kubermangus, siis opteerusid Eestisse. Aleksander õppis Kuressaare ja Valga algkoolis.  Õpingud jätkusid Petseri gümnaasiumi ettevalmistusklassis, Võru õp. seminaris, Petseri gümn-s  ja aastail 1933- 1935  Petseri vaimulikus seminaris. Saanud stipendiumi edasiõppimiseks Rooma  kat. Kõrgkoolis,  õppis 1935 a. Lvivi (ka Lvov) ülikoolis ja aastast 1936 Vatikanis (filosoofialitsentsiaat 1940.a.) Töötas aastail 1939-1942 Vatikani arhiivis. 1945.a. läks NSV Liitu, kus ta kohe vangistati ja saadeti Norilski vangilaagritesse (1946 - 54). Pärast vabanemist elas Tartus, siis Tallinnas vabakutselise tõlkijana. AK-l oli suur loomupärane anne keeltele,  ta  tundis üle paarikümne keele ja oskas enamikus ka  rääkida. Ka oli ta hea võõrkirjanduse  tundja ja suur teatrihuviline. Tõlkis filmisubtiitreid,  näidendeid, telekuuldemänge  ja nende tõlgete arv  ulatus üle  saja. Ta kirjutas ees-ja järelsõnu, andis konsultatsioone, ta oli erudiit, nõuandja paljudes humanitaarteaduste  valdkondades. Oli väsimatu ja vitaalne inimene. Selle originaalse isiksuse, abivalmis, tööka, alati korrektse inimese, erudiidi lahkumine  oli ootamatu.  Ta jäädvustas osa oma  elust raamatus PRONKSVÄRAVA TAGA (ilmus ajakirjas KULTUUR JA ELU), ja memuaarikillus  MINU KOKKUPUUTEID DANTEGA. Tõlkinud ilukirjandust ja lavateoseid itaalia (I.Calvina, E.De Filippo, C.Malaparte, A.Moravia, L.Pirandello, V.Pratolini jt) poola (J.Andrzejewski, S.Lem-i, S.Mrožeki, B.Brusi jt) serbohorvaadi, bulgaaria, saksa (F.Dürrenmatt, M.Frisch jt), prantsuse, rumeenia, moldaavia, makedoonia, sloveeni, retoromaani jt keeltest. A-st 1988 annab Eesti Teatriliit näidendite tõlkijale A.Kurtna nim. tõlkepreemiat.  Keerulise elulooga A.Kurtna  on ka J.Krossi näidendi VEND ENRICO JA TEMA PIISKOP prototüüp. Tema kohta ilmunud mitmeid arvamusi ja artikleid ajakirjanduses. Aleksander Kurtnal oli kaks elukaaslast. Tartu muusikakooli õpetaja ja lauljanna Alma (Hablitz ) Kurtna ja  lauljanna Silvia Urb.   Abielust Almaga oli Aleksander Kurtnal tütar Veronika.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV (nekroloog); EE. 14kd., Tallinn, 2000; EKL, Tallinn, 2000; ekspress.delfi.ee/.../spioonilugu-kirjandusklassika-tolkija-osutus-suurriigi-to..;http://www.looming.ee/index2.php?archive_mode=article&articleid=749;
Alma Kurtna (neiuna Hablitz)  õpilase pr Vollmani mälestused.