Paul-Harry Pentre ( kuni 1937 Pentson, sünd. Põntson) (1887 – 1969) sõjaväelane, VR I/3

Paul-Harry Pentre ( kuni 1937 Pentson, sünd. Põntson) (1887 – 1969) sõjaväelane,  VR I/3
Sünd. 30.11.1887 Saulepi v.
Surn. 03.08.1969 Tallinn
Paul Põntson sündis Läänemaal  Vaiste maakonnas Kolga veski  möldri peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis. 1909.a sooritas Omski sõjaväeringkonna juures lipnikueksami.  Õppis Peterburi polütehnilises instituudis ja lõpetas selle  ehitusinsenerina. Teenis tsaariarmees vabatahtlikuna  42. Siberi kütipolgus, 10.1909 oli lipnik.  Hiljem oli sapööripataljonis. 1917/1918 oli insenerivalitsuse töödejuhataja. Osales lahinguis Saksa vägede vastu, sai 1915 haavata  ja oli 1918.a –ni sõjavangis Saksamaal. 1915.a oli Paul Pentrel  alamleitnandi aukraad.  Vabadussõjas alates 21.11.1918 olles insenerivalitsuse ülem. Tõusis  ametis olles  1919.a inseneriväe valitsuse ülemaks.  Ka tema aukraad tõusis ja 1919.a. septembrist  oli ta kapten.  Juulis 1920 vabastati sõjaväeteenistusest. Oma väsimatu kaastöö eest sõjaväe organiseerimise ja korraldamise töös Vabadussõja ajal anti temale VR I/3.  Lisaks anti temale veel endine mõisasüda,  milleks oli  Harjumaal  Kurna vallas  Mõigu maakonnas  asuv Järvela talu.  Peale sõda  töötas Paide linnaarhitektina,  posti peavalitsuse vaneminsenerina. Pidas Järva-Jaani alevikus sae-ja jahuveskit,  linatööstust, elektrijaama ning ehitusettevõtteid Paides ja Tallinnas. Oli  VRVÜ Järvamaa osak. liige. 1941.a. augustis kui Eesti okupeeriti nõukogude punavägede poolt mobiliseeriti ka Paul Pentre Punaarmeesse ja  viidi Venemaale, oli Eesti laskurkorpuses. Pärast II Ilmasõda elas Tallinnas. Ta sai ka mitmeid nõukogude autasusid.
Paul Pentre oli kaks korda abielus. Esimene abikaasa oli  Agnes,  kes varakult suri. Teine abikaasa oli  Natalia, kellest aga Paul Pentre ennast 1941.a. lahutas.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;