Enno Eesmaa (aastani 1937 Heinrich Esberg) (1917 – 1996) laulja
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Aleksandra Eesmaa | 03.06.1943 | 22.11.2012 | |
Enno Eesmaa | 15.09.1917 | 02.12.1996 | 05.12.1996 |
Linda Eesmaa | 21.01.1921 | 07.02.2020 | 15.02.2020 |
Enno Eesmaa (aastani 1937 Heinrich Esberg) (1917 – 1996) laulja
Sündinud 15.septembril 1917 Nõmmküla vallas
Surnud 02.detsembril 1996 Tallinnas
Sündis Nõmmkülas Tamsalus põllutöölise peres. Oli suure 12 liikmelise lastepere viimane liige. Pere oli musikaalne. Õed-vennad laulsid koorides ja tegid kaasa kohalikes operetiringides. Oli ka oma pereansambel, millega esineti lähikonnas. Ta õppis Tapa gümnaasiumis. Sealne lauluõpetaja Jaan Pakk õhutas noormeest lauluõppega jätkamisel. Peale gümnaasiumi lõpetamist suundus Tallinna. Ta võttis mõned kuud Aleksander Arderi juures laulutunde. 1940.aasta sügisel sai temast professor Tiit Kuusiku õpilane Tallinna Konservatooriumis. Õpingute ajal töötas Enno mitmel ametialal raudteel. Kahe aasta pärast kandideeris ta Estonia teatrisse. Soovijaid oli üle saja, vastu võeti vaid kaks. Estonia teater on olnud tema töökoht 45 aastat. Estonia teatri kavalehtedele ilmus Enno Eesmaa nimi 1943.aastal. Tal tuli laulda ja mängida enam kui 120 rollis. Nende hulgas tenorite tipprollid nagu krahv Almaviva Rossini „Sevilla habemeajajas“, Lenski Tšaikovski „Jevgeni Oneginis“, Hertsog Verdi „Rigolettos“, Canio Leoncavallo „Pajatsites“ jt. Enno Eesmaa on laulund hulgaliselt karakterosi Gershwini „Borgy ja Bessis“, Ernesaksa „Tormide rannas, Tambergi „Cyrano de Bergerac`is“. Ta on laulnud lüürilisi, dramaatilisi, traagilisi, koomilisi, tarku, rumalaid, kavalaid, õelaid osi. On osalenud 80 ooperis, enam kui 30 operetis ja ka kahes sõnalavastuses. Näitlejale endale meeldisid siiski lüürilised osad. Heliloojatest oli talle lähedane Puccini looming. Eesti vaatajad mäletavad Enno Eesmaad seniajani Adami osas Zelleri operetis „Linnukaupleja“. See oli ka laulja enda üks meelisrolle. Omaaegsete vaatajate kõrvus helisevad Enno Eesmaa lauldud Gerald`Delibes`i „Lakmes“ ja Hertsog Verdi „Rigolettos“, Eisenstein Johan Straussi „Nahkhiires“. Laulja mitte väga suurt häält korvas kindlasti emotsionaalsus, oskus tabada karakterit.
Tema puhul tuleb kindlasti rääkida tema tegevusest muusika propageerimisel, üks osa sellest oli harrastusnäitlejate juhendamine millega laulja tegeles juba 1943.aastast. Ta juhendas mitmeid mees-ja naisansambleid. Tema juhendamisel alustas tegutsemist hilisem menuansambel Laine. Ta laulis ka ise aastatel 1944–1960 meeskvartetis Kvarta.
1977.aastal omistati Enno Eesmaale Eesti NV teenelise kunstniku aunimetus. 1952.aastast oli ta Eesti Teatriliidu liige.
Enno Eesmaa oli abielus. Peres kasvasid poeg ja tütar. Ka laulja lapsed on musikaalsed. Tema poeg Enn Eesmaa on poliitik ja endine teleajakirjanik, tütar Andra Veidemann on etnoloog ja poliitik. Väimees Rein Veidemann on tuntud kirjandusteadlane.
Andmed: EE, Tallinn, 2000; H.Pedusaar „Kive Estonia alusmüürist“, Tallinn, 2006; H.Aumere „Udo Väljaots“, Tallinn, 1985; ETBL, Tallinn, 2000; entsyklopeedia.ee/artikkel/eesmaa_enno2; RAT Estonia prospekt „Enno Eesmaa“, Tallinn, 1987;