Nikolai Kusmin (1906-1994) arhitekt
Arhitekt
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Elsa Kusmin | 30.09.1917 | 25.10.1993 | |
Nikolai Kusmin | 03.08.1906 | 11.12.1994 | 16.12.1994 |
Nikolai Kusmin ( 1906 – 1994) arhitekt
Sünd. 03.08.1906 Riia
Surn. 11.12.1994 Tallinn
Nikolai sündis Riias polütehnilise inst-i õppejõu peres. Isa suguvõsa poolt vene ja prantsuse verd (Beaudouin), ema poolt poola (Strželetska), austria (von Seyfrid), balti-saksa (von Berg) ja šoti (Barclay de Tolly) verd nimetas Nikolai Kusmin (Kolla) end maailmakodanikuks, kes siiski oli eestlane ja kelle ainuke kodumaa oli Eesti, sest sellele maale pühendas ta oma teadliku elu. Perekond tuli I ilmasõja ajal Tallinna. Ta õppis Tallinnas vene gümn-s, mille lõpetas 1924.a. Arhitekti kutse omandas ta a-il 1924-1930 Tallinna Tehnikumis. Mart Kalm tõstab teda esile kui parimaid näiteid sellest, kui hästi suutis Vene päritolu inimene lõimuda Eesti ühiskonda. See on omamoodi märk toonasest väga heast Eesti Vabariigi lõimumisprotsessist. Vene gümnaasiumi lõpetanud poiss sai peagi osaks Eesti kultuuriruumis ning jättis meile hulganisti suurepäraseid töid. Nikolai Kusmin töötas peale lõpetamist mitmetel ametikohtadel, olles vahepeal ka vabakutseline arhitekt. Oli EAÜ ja kü-u PALLAS ja 1934.a. ka IK liige. Peale II ilmasõda töötas a-il 1951-1964 juhtivatel kohtadel EESTI MAAEHITUSPROJEKTIS ja ka EESTI PÕLLUMAJANDUSPROJEKTIS. Oli ka TPI arhitektuuriõppejõud. 1945.a-st oli AL liige. Nikolai Kusmin kuulus koos Robert Natuse ja August Volbergiga esimeste Eestis kutse omandanud arhitektide hulka, kes õppisid 1920. aastate lõpul Tallinna Tehnikumis Aleksander Poleštšuki ja Artur Perna õpilastena. Kuldse kesktee otsijana, kes eelistas vastuoludele kompromissi ega langenud liigsesse uudsuseihalusse, ei kuulunud ta ehk Eesti 20. sajandi arhitektuuri kõige säravamate arhitektide hulka, kuid samas ei taandunud ta ka keskpärasusse, mis sai osaks paljudele teistele Tallinna Tehnikumi insenertehnikakeskse õppe läbinud projekteerijatele. Ta oli huvitav selle poolest, et säilitas suhteliselt sarnase arhitektuurse stiili läbi kogu oma loomeperioodi, teatud mööndustega oma viimaste töödeni 1980. aastatel, mil viljeles keskmist soome stiilis modernismi. Nikolai Kusmin töötas pikalt Tartus eraarhitektina. Ta kujundas seal palju elamuid, peamiselt Tähtveresse ja Tamme linnaossa. Tartus olid Eesti ajal tema kavandatud kinod APOLLO ja HELI, kuid need on sõjas hävinud. Tema käe alt tulid ka Haanja turistide kodu, Puhja koolimaja. Muidugi ka mitmed rutiinsed kolhoosiehitised. Enim on ta siiski vahest Tartu linna ilmet mõjutanud, kus oli sealse staarima arhitekti Arnold Matteuse järel tähtsuselt ja prestiižilt teine arhitekt. Üks tema põnevamaid töid, peale II ilmasõda, oli kahtlemata Narva-Jõesuusse kerkinud (1954–1961) KOLHOOSIDEVAHELINE PUHKEKODU (projekteeritud koos Manivald Noorega). Sellega seoses tuleks meenutada aastat 1934, mil toimus Pärnu rannahotelli konkurss, kus Nikolai Kusmin sai teise koha. Vaadates praegust rannahotelli (arhitekt Olev Siinmaa), võime seal märgata ka Nikolai Kusmini ideid ja lahendusi. Kui Nikolai Kusmin ja M. Noor oma mittestalinistlikku ja moodsat tööd ministrite nõukogu ja Arnold Veimeri ees kaitsesid, võttis sõna ka projekti ekspert Alar Kotli. Ta ütles, et kui meie ESTONPROJEKTIS oleme 200 aastat ajast maas, siis meie kolleegid MAAEHITUSPROJEKTIS 20 aastat. 1961. aastal oli Narva-Jõesuu sanatoorium väga kaunis ja stiilipuhas hoone. Kusmin muutus siin töötades Eesti patrioodiks ning eestistus täielikult. Nikolai Kusmini teine suur roll oli see, et ta õpetas nõukogude ajal Eesti MAAEHITUSPROJEKTIS töötades noortele arhitektidele neid härrasarhitektide tõekspidamisi ja väärtusi, mida ta Eesti ajal ise õppinud ja kogenud oli. Ta oli tõeline džentelmen, kes selgitas üksikasjalikult, kuidas soliidne arhitekt toimib. Traditsioonide säilitamine oli talle oluline. Ilma tema tõdede ja põhimõtete järgimiseta oleksid noored arhitektid kindlasti rohkem libastunud. Nikolai Kusmin pakkus idealiseeritud silda eilsest tänasesse – olles ise väärikast intelligentide perest, samastus ta siiski Eesti esimese põlve arhitektidega, ei pidanud neid kehvadeks ja oli neile igati kollegiaalne. Arhitektuuri seltskonnaelu poolelt oli tema see, kes oli 1990. aastate alguses toimunud uue Eesti arhitektuurielu sisse puhumise juures üks väheseid Eesti Vabariigi aegse arhitektuurielu mäletajaid. Tema enda arust oli tema ampluaa aga ühiskondlikud hooned, milleks osales palju võistlustel, kus sai ka tihti häid kohti. Nikolai Kusmin oli a-st 1988 ENSV teeneline arhitekt. See ema ja isa poolt aadlimees oli surmani ka inimesena džentelmen. Nt. tõusis daami (ehk iga naissoost isiku, ka lapse) igakordsel tuppa sisenemisel (ka hiljem, ise juba ratastoolis olles, siis käte abil) püsti, muust rääkimata.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; EKABL, Tallinn, 1996; EESTI KUNSTI AJALUGU 2.kd, Tallinn, 1970; M.Karu ARHITEKT NIKOLAI KUSMIN, Tallinn, 2007;