Peeter Tarvas (kuni 1940 Peeter-Magnus-Roman Treumann) arhitekt ja pedagoog

Peeter Tarvase haud. Loe lähemalt...

Peeter Tarvas (kuni 1940 Peeter-Magnus-Roman Treumann) arhitekt ja pedagoog
06.01.1916 Kuressaare
23.03.1987 Tallinn
Peeter sündis Saaremaal arhitekt Karl Treumanni (Tarvas) peres. Õppis 1923-1929 Tallinnas J. Westerbergi eraalgkoolis ja 1929-1934 1.reaalgümnaasiumis. Arhitekti kutse omandas 1935-1940 Brno Saksa Tehnikaülikoolis. Töötas Tallinnas 1940 Sõjamin-i ehitus-ja korteriosakonnas ja Teedemin-i  ehitusvalitsuses. A-il 1940-1941 töötas KOMMUNAALPROJEKTIS jm , 1944 eesti leegioni ehitus-ja korteriosakonnas. A-il 1944 – 1957 töötas ta EESTI PROJEKTIS . Oli 1947. aastast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (1949 dotsent,1965 professor, 1961-87 prorektor, 1962-64 arhitektuurikateedri juhataja) ja 1945-1954 ka Tallinna Polütehnilise Instituudi õppejõud.  Aastast 1945 Arhitektide Liidu liige (1961-79 aseesimees). Peeter Tarvase varasem looming on traditsionalistlik. 1930.a-te  saksamõjulist monumentaalarhitektuuri jätkab  Põlevkivi-ja Keemiatööstuse RK  hoone Tallinnas. Ägeda kriitika pälvis tema funktsionalistlik KALEVI puidust  jahtklubi Pirital, mille ta projekteeris 1949.a. 1950.a. kavandas ta Balti Jaama ette  koos A.Volbergiga Stalini monumendi aluse,  mis leevendas tema süüd võimuorganite  ees jahtklubi projekteerimise pärast. Koos H.Armani ja A.Volbergiga kavandas Üleliidulise Põllum.-näituse Eesti paviljoni Moskvas, Tallinnas aga, samuti koos  A.Volbergiga,  kino SÕPRUSE, mõlemad stalinistlikus stiilis hooned (1955).  Ta on kavandanud ka  meie rahavatantsupidude toimumiskoha,  KALEVI  staadioni,  tribüüni ja väravad  koos R.Zobeliga  a-il (1954 -1955). Tuntumatest töödest peab mainima veel  tema projekteeritud KALEVI spordihalli ja siseujulat (1962-65);  hästi maastikku sobitatud TÜ Kääriku spordibaasi (koos Ü.Tölpusega) ning VANEMUISE uut hoonet Tartusse (koos U.Tölpuse, A.Volbergi ja A.Tammega). Silmapaistva eramute loojana kavandas üle 60 moodsa funktsionalistliku eramu pms Meriväljale, Piritale, Nõmmele. Ta projekteeris ka  Paul Kerese maja Nõmmel (1950). Peeter Tarvas oli tuntud ka akvarellistina. Peeter Tarvas pälvis oma tööde eest  mitmeid preemiaid ja  auhindu. 1962.a. omistati temale  ENSV teenelise kunstitegelase aunimetus.
Peeter Tarvas oli abielus, tema tütar Katrin Kuusik oli ka arhitekt.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; EKABL, Tallinn, 1996; EESTI KUNSTI AJALUGU 2.kd, Tallinn, 1970; Autorite kogu,  ARHITEKT PEETER TARVAS, Tallinn,  2006; https://arhiiv.err.ee › Elu › Kirjutamata memuaare;