Mai Mering (1929- 2004 ), lavastaja ja näitleja

Mai Mering (1929- 2004 ), lavastaja ja näitleja

Sünd. 13.07.1929 Tallinn
Surn.  20.07.2004 Tallinn

MM sündis Tallinnas, kus lõpetas 3. keskkooli 1948. aastal. Veel enne juristidiplomi saamist ülikoolist (1953) alustas näitlejana UGALAS, kus (lavastaja ja näitleja Alfred Meringu tütrena) oli tal lavakogemus juba 5-aastase lapsena. MM lõpetas  1953 TRÜ õigusteaduskonna. Töötas näitlejana 1952-53 UGALA-s. Jätkas õpinguid GITIS-es, millelõpetas lavastajana 1960. a.  Samal aastal  alustas PÄRNU teatris edukalt lavastajakarjääri.  Leida Talts leiab PÄRNU TEATRILOOS 1961. aastale tagasi vaadates: "Peale M. Meringu lavastatud DAMOKLESE MÕÕGA jäid kõik teised keskpärasteks."   Aastail 1962-70  töötas vaheaegadega   Tallinna DRAAMATEATRIS.  Pärast 1. perioodi Draamateatris (kus 1963. a lavastati Majakovski LUTIKAS) sai Mai Meringust RAKVERE TEATRI  peanäitejuht. Meringu teeneks võib lugeda tugeva trupi komplekteerimist: Eldor Valterile lisandusid Ükskülad, Arvi Mägi, Anne Margiste, Piret Sikkel, vennad Kargid, Vanemuisest Ines Aru jt. Siin töötas MM 1967.aastani. 1967-72 oli  TpedI näitejuhtimise õppejõud, hiljem töötas ka juristina. 1976.a. ENSV teeneline kunstitegelane.
Tunnustust leidsid lavastused: B. Brechti  HEA INIMENE  SEZUANIST, Koidula  SÄÄRANE MULK, T. Williamsi KLAASIST LOOMAAED, M. Frischi DON JUAN EHK ARMASTUS GEOMEETRIA VASTU, Milleri VAADE SILLALT,  Kitzbergi PÜVE TALUS, Dürrenmatti VANA DAAMI VISIIT, Hauptmanni KOPRANAHKNE KASUKAS  jt.
1978. a intervjuus ütleb MM: "Kui vaadata aastat kümme tagasi, siis olen nüüd küll rahulikum, enesekindlam. Niisugust ametit ju pole, mida ära ei õpi." Filmimees Tõnu Aru  ja mitmed teised õpilased mäletavad MM-it energilise, loova ja huumorimeelse õppejõuna.
Mai Mering jõudis palju - veel enne lõplikku lahkumist ühines lavastajate liiduga ning (otsekui testamendina) vastas 2004.a. juunikuu TMK küsimustele. Mõned tema põhimõtted selles intervjuust olid, et  teater ei püsi koos, etenduste kvaliteet, kunstiline tase langeb, kui teatris pole distsipliini: hilinetakse, ei tulda ettevalmistatult proovi, etendused jäetakse kergekäeliselt ära jne. Teatrit tehakse presidentaalse demokraatia, mitte parlamentaarse demokraatia alusel. MM  pidas õigeks „repertuaariteatrit", see tähendab teatrit, millel on oma kindel koosseisuliste näitlejatega trupp ja koosseisulised lavastajad. Näitlejatele sobivat, vaheldusrikast, head repertuaari valides näitleja areneb, saab ka ise teada, mida suudab, mida mitte. Repertuaar ja tema kandjad, näitlejad ja lavastajad, annavad teatrile tema näo, kujundavad oma sõnumi, mille nad vaatajale esitavad. Ka teatrikülastaja teab, kuhu ta läheb ja mis teda ees võib oodata.

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; TEATER, MUUSIKA, KINO, 2004, juunikuu; http://www.epl.ee/news/kultuur/lahkus-lavastaja-ja-teatrijuht-mai-mering.d?id=50988966