Tõnno Lepmets (1938 – 2005) korvpallur
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Tõnno Lepmets | 31.03.1938 | 26.06.2005 | 01.07.2005 |
Tõnno Lepmets (1938 – 2005) korvpallur
Sünd. 31.03.1938 Tallinn
Surn. 26.06.2005 Harjumaa
Tõnno Lepmets sündis ja kasvas Tallinnas. Lõpetas 1957 Tallinna 21. kk-i. Tõnno ise meenutas, et kodu lähedal asus Tallinna Kehakultuuritehnikumi õpilaste rajatud väljak, kus ta müttas naabripoistega, nii et tolm käis üle pea. Sellelt platsilt sattus ta treener Valentin Steinbergi käe alla. Ta oli siis juba paar korda mänginud oma kooli meeskonnas linna noorte meistrivõistlustel. 1954 võeti Tõnno Tallinna noortekoondisse osa võtma nelja linna turniirist. Seejärel kutsus Steinberg teda ja kõiki teisigi mängijaid KALEVI spordikooli. Sealtpeale algaski regulaarne korvpallitreening (Valentin Steinberg, Heino Kruus, Joann Lõssov ja Heino Krevald). Tõnno läbimurdeaastaks saigi abituuriumieelne aasta – 1956. Siis tuldi koolinoorte koondisega N Liidu meistriks. Harrastas KALEVI SK-s kergejõustikku (treener Aleksander Tšikin), võrkpalli (Raimund Pundi). Tuli 1956 kuulitõukes Eesti noortemeistriks ning sai 1957 täiskasvanute mv-tel kümnevõistluses 4.koha. Oli 1956 korvpallis NL-i koolinoorte spartakiaadi võitjaid. 1956–1971 mängis Eesti koondises ja KALEVI esindusmeeskonnas (juhendas Ilmar Kullam), 1963–1967 ka NL-i koondises (Aleksandr Gomelski). Võitis 1963 ja 1967 EM-il kulla. Sai NL-i rahvaste spartakiaadil 1967 (ühtlasi NL-i mv-d) hõbeda ja 1971 pronksi ning 1963 6. koha. NL-i mv-tel 1969 4. ning 6 korral 6. koht. Oli 1969 NL-i aü-te meistreid ja 1964 üliõpilasmeistreid. 9-kordne Eesti meister: 1961–1966 TPI (treener Jaroslav Dudkin), 1968 ja 1971 Tallinna KALEVI (Heino Krevald) ning 1974 mängiva treenerina Harju KEK-i meeskonnas. Sai Eesti mv-tel lisaks 5 hõbedat ja 3 pronksi, oli 4 korral karika võitjaid. Osales ka veteranide maailmamängudel (1994 vabavisetes veteranide maailmameister). Suurmeister (1967). KALEVI auliige (1963). Oli 1956–1971 KALEVI kesknõukogu treener-instruktor, 1971–1993 töötas Harju KEK-is ning teistes ehitus- ja remondiettevõtetes, a-st 1993 oli eraettevõtja. Valiti 2010 Eesti korvpalli kuulsuste halli.
Kaasaegsed, eesotsas maestro R.Kullami ja J.Salumetsaga, rõhutavad kõik Tõnno Lepmetsa suurt töökust. Tõnno oli „vaid“ 194 cm pikk, aga tänu heale kiiruslikule vastupidavusele, oskuslikule kohavalikule ja liikumiste heale ajastusele mängis ta palju pikemaid tõesti üle. Ning ta sai mängust väga hästi aru, luges taktikat. Eesti kõigi aegade üks parim korvpallur, tugeva närvisüsteemiga, stabiilne, mõjutas nooremat põlvkonda positiivselt - see oli kaaslaste hinnang. Tõnno tegi kõike tõsiselt. Kui tegi sporti, siis tegi täiega, nagu ka kõike muud, mis elus teha annab. Ta ei sallinud üldse seda, kui midagi poolikult tehti. Ta oli väliselt lihtne, aga väga vitaalne. Vahel tuli ette napsutamist, aga see ei seganud ega muutnud Tõnno häid sportlikke tulemusi. Jõudis elada kolme naisega, kahele perele maja ehitada. Ta oli kuldsete kätega ja lahtise peaga ehitusmees. Oma surma-aastalgi oli Tõnno veteranide maailmameistrivõistlustele registreeritud, aga sinna ta ei jõudnud. Lühiajaline äge haigus viis tubli keskmängija Toonela teedele.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001; V.Lään ja M.Ibrus EESTI KORVPALL, Tallinn, 2006;