Jaan Poska ( 1866 – 1920) poliitik, VR III/1
Poliitik ja Ühiskonnategelane
| Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|
| Olga Ignatjeva | 07.02.1980 | ||
| Constance Poska | 01.01.1870 | 08.12.1923 | |
| Georg (Laps) Poska | 01.01.1904 | 01.12.1906 | |
| Jaan Poska | 24.01.1866 | 07.03.1920 | 11.03.1920 |
| Ksenia Poska | 26.09.1897 | 02.12.1964 | |
| Veera Poska | 23.11.1878 | 11.02.1949 | |
| Helena Poska-Niinemann | 05.06.1907 | 20.02.1939 | 21.02.1939 |
| Evgenia Sokolovskaja | 29.12.1903 | 12.08.1974 |
Jaan Poska ( 1866 – 1920) poliitik, VR III/1
Sünd. 24.01.1866 Laiuse v.
Surn. 07.03.1920 Tallinn
Jaan Poska sündis Tartumaal Kirikukülas 12-lapselises peres viienda lapsena. Tema isa oli köster. Jaan õppis Tuhalaane õigeusu kihelkonnakoolis, siis Riia õigeusu vaimulikus seminaris. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja asus Tallinnas tööle eraadvokaadina. Kolme aasta möödudes sai temast vandeadvokaat. 1900. aastal asus tööle Tallinnas juriidilise abilisena Konstantin Pätsile. 1901.a. liitus Teataja toimetusega. Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks ja 1905. aastal linnavolikogu juhatajaks. Oli 1905.a lühikest aega vangis. 1913–1917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Linnapeana soosis ta uuendusi: 1914–1915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertskool ja 1916 kunsttööstuskool. Jaan Poska linnapea ametiajal asutati tema algatusel Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Jaan Poska täitis edukalt oma ülesandeid rasketes sõjaoludes, rinde lähemas tagalas. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta ülesandeks oli korra säilitamine linnas, kus oli laostuv vene sõjavägi. Tuli tagada kodanike julgeolek ja korraldada inimeste kaitse vene sõdurite rüüstamiste vastu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina ka Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. 1917.a. võimu haaranud enamlased kõrvaldasid Jaan Poska ametist. Ta oli mõnda aega Venemaa Asutava Kogu liige. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Jaan Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Jaan Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. Tema juhtimisel sõlmiti 02.02.1920.a. Tartu rahuleping. Pärast rahulepingule allakirjutamist jätkas Poska tööd advokaadina ja tegeles põhiseaduse koostamisega. 4. märtsil 1920 juhatas ta viimast korda põhiseaduskomisjoni koosolekut. Jaan Poskale anti teenete eest Eesti iseseisva riigi rajamisel VR II/1.
Jaan Poska oli abielus Constance-Ernestine (sünd. Ekström) Poskaga. Peres kasvas üheksa last kelledest mitmed olid nimekad avaliku elu tegelased.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; K.Arjakas „Jaan Poska oma ja meie ajas“, Tallinn, 2010; EBL, Tartu, 1926-1929;
