Jaan Leisner (1895 – 1970) mõisavalitseja, VR II/3

Jaan Leisner (1895 – 1970) mõisavalitseja, VR II/3
Sünd 21.05.1895  Viljandi v.
Surn. 21.04.1970 Tallinn
 Jaan Leisner  sündis Viljandimaal majaomaniku peres.  Õppis Viljandis  E.Heine  progümnaasiumis, Tartu  Aleksandri gümnaasiumis, Saksamaal  Strelitzi  tehnikumis ja Halle-Wittenbergi ülikoolis. Ta oli a-il 1917-1918  Thüringenis Lausnitzi mõisas valitseja.  Sügisel naases Viljandisse.  Vabadussõjas  võitles vabatahtlikult  alates  03.12.1918 Ratsapolgu  2.eskadronis,  detsembri lõpus arvati ta  laiarööpmelise somusrongi nr. 2 dessantroodu. Maikuust 1919  oli Jaan  kirjutaja rongi kantseleis.  Võitles lahinguis  Punaarmee vastu Viru rindel  ja  Lõuna-Eestis, sai 09.01.1919 Tapa lahingus haavata.  Juulist 1919  sõjakoolis, veebruaris 1920 läkitati põllutööministeeriumisse maaakorralduse peavlitsuse revidendiks. Septembris 1920 vabastati ta sõjaväeteenistusest. Temale anti vapruse eest Vabadussõjas  09.01.1919  Tapa alevi juures toimunud lahingu eest  VR II/3. Peale sõda oli Jaan Leisner mõnel pool  valitseja. Seejärel  Virumaa Peetri vallas  Laagnas  Kõrgemaa talu pidaja. Oli KL Viru maleva, EVL Viru-Peetri osak. ja VRVÜ Narva osak. liige.  II Ilmasõja järel elas repressioonide kartuses mitmel pool Tallinnas ja Harjumaal. Viimati asus elama Tallinn-Nõmmele olles siin lihttööline ja raamatupidaja.
Jaan Leisner oli abielus  Aliide Leisneriga. Peres kasvasid pojad Gustav (langes Saksa armees) ja Jaan ning tütred Grete-Edith, Maaja-Lyyli ja Anne-Reet.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;