Heldur Niit (1928 – 2010) folklorist ja kirjandusteadlane

Heldur Niit (1928 – 2010) folklorist ja kirjandusteadlane
Sünd. 09.09.1928 Lümanda v.
Surn. 21.10.2010 Tallinn
Heldur Niit sündis õpetajate pojana. Õppis aastail 1936–1942 Lööne ja Kuressaare algkoolis ning Kuressaare Keskkoolis 1942–1947. A-il. 1947-1952 õppis TÜ-s keeleteaduskonnas  eesti rahvaluulet. H.Niit hakkas eesti ilukirjanduse klassikat toimetama juba üliõpilasena ülikooli viimasel kursusel. Jäi seejärel sealsamas aspirantuuri, nagu ka ta esimene abikaasa Ellen Niit. 1955–1963 töötas ta nooremteadurina Keele ja Kirjanduse Instituudis. H.Niidul on suuri teeneid eesti-soome kirjandussuhete uurimises. Kuid oma toimetaja kutsumuse leidis ta EESTI NÕUKOGUDE ENTSÜKLOPEEDIA teadusliku toimetajana (1963–1972). Sealtpeale sai temast KEELE JA KIRJANDUSE ankur. Siin töötas ta a-tel 1972–2007 osakonnatoimetajana, ühendades oma isikus nii erisugused valdkonnad nagu kirjandusteadus ja kirjanduslugu, folkloristika ning ajalugu. H.Niit rõhutas, et isegi väga hea autor vajab toimetajat, kuid see toimetaja peab olema siis ka väga tark. Toimetamata teksti tunneb ära kolmest puudusest. Esimene on ilmsete vigade silmatorkavus, teine trükitehnilise lahenduse saamatus ja kolmas teksti keeleline lohisemine.
 H.Niidule annetati Wiedemanni keeleauhind. H.Niit viibis korduvalt uurijana  Soomes, ta oli Elias Lönnroti Seltsi auliige. Oli ka AL liige. H.Niit oli Valgetähe V kl. Ordeni kavaler. H.Niit on avaldanud kirjandusloolisi artikleid, retsensioone ja uurimusi. Kapitaalseimad tööd, et ta toimetas A.Annisti KALEVALA tõlke teise väljaande, O.Lutsu teoseid, toimetas G.Suitsu monograafia NOOR KREUTZWALD. Kirjutas järelsõnad Kreutzwaldi EESTI RAHVA ENNEMUISTSETELE JUTTUDELE  ja nende tõlgetele. Heldur Niidule oli toimetamine kaaslooming – nii põhjalik ja järjekindel oli ta oma missioonis. Pärast käsikirja trükkiminekut oli mõnigi autor küsinud, kas mitte panna teda kaasautoriks. Tänapäeval, kus toimetamine on taandunud teksti tehniliseks ülevaatamiseks, oli Heldur Niit üks neist, kes vapralt ja väärikalt seisis mõtteselguse ja keeleilu eest. Ta ei väsinud kordamast: inimene kaob, kirjatäht jääb. H.Niit suri teda aastaid kurnanud suhkruhaigusse.
H.Niit oli abielus Ellen Niiduga, nende perre sündis poeg Toomas.
Andmed: EKL. Tallinn, 2000; keeljakirjandus.eki.ee/867-871.pdf

 Loe lisaks...