Arvo-Jürgen Alas (1943 – 2007) tõlkija ja diplomaat

Arvo-Jürgen Alas (1943 – 2007) tõlkija ja diplomaat
Sündis 20.märtsil 1943 Tallinnas
Surnud 18.septembril 2007 Kopenhaagenis
Lõpetas 1970.aastal Leningradi Ülikooli norra filoloogina. Aastatel 1971–1981 töötas ta ajakirja Noorus toimetuses ning alustas selle kõrvalt tegevust tõlkija ja ajakirjanikuna.  Aastatel 1981–1984 töötas Eesti  Kirjanike Liidus konsultandina. 1991.aastal asus ta tööle Kopenhaagenisse Balti Informatsiooni keskusesse ning aastatel 1991–1996 oli ta esimene Eesti suursaadik Taanis ja Islandil, aastatel 1992–1996 ka Norras. 1970.aastate algusest peale oli ta Eesti skandinavistide hulgas üks omanäolisemaid ja sihikindlamaid. 1997.aastast peale taandus diplomaatia taas kirjanduse ees ja tõlkija jätkas oma põhitööd, tõlkimist.  Ta tõlkis romaane, novelle ja draamasid ning erilise mõnuga ülikeerulisi islandi skaldivärsse. Ta on mõjutanud meie kõikide pilti Skandinaavia väärtkirjandusest ja tutvustanud meile suuri fäärlasi Jørgen-Frantz Jacobseni (“Barbara”, 1974) ja William Heineseni (“Kadunud moosekandid”, 1984), suuri norralasi (Bjørnstjerne Bjørnson, Sigurd Hoel), suuri taanlasi (Ludvig Holberg, Søren Kierkegaard, Martin A. Hansen, Hans Scherfig, Peter Seeberg, Peter Høeg) ja eriti suure kaasaelamise ja armastusega suuri islandlasi. Tema tõlgitud Leningradi professori Steblin-Kamenski “Islandi kultuur” (1974) oli paljudele teejuhiks.  Islandi kirjanduse vahendamisel on ta teinud unikaalset tööd ja tänu temale oleme tutvunud nii muistsete kui ka kaasaegsete skaldidega. 1971.aastal ilmus esimesena Loomingu Raamatukogus Vésteinn Lúdvikssoni “Kaheksa torustikust kostvat häält”, vihik, millest kujunes omal ajal tõeline kirjandussündmus. Järgnesid Jón Óskari “Minu silmad ja sinu silmad” (1976), Jón Helgasoni “Sõnade jäljed tänaval” (1981), Svava Jakobsdottiri “Pidu ilumüüri ääres” (1986), Njörður P. Njarðvíki “Surmamõistetud” (1990) ning viimaks 2005. aastal Guðbergur Bergssoni salapärane romaan “Luik”. Tema erilise kultuuriteona tuleb lõppematult rõhutada kahe suure islandi saaga eestindamist: 1984. aastal ilmus Loomingu Raamatukogu paberkaante vahel unustamatu “Grettir Ásmundripoja saaga” ja 2001.aastal Varraku soliidses kujunduses kapitaalne “Njálli saaga”.  
Pärast saadikulähetuse lõppemist ning lahkumist diplomaatiliselt töölt 1996.aastal elas Arvo Alas Taanis Kopenhaageni lähistel, jätkates tegevust vabakutselise tõlkija ja ajakirjanikuna.
Arvo Alas pälvis 2002.aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Ta oli abielus, peres kasvas kaks poega : ajakirjanik ja tõlkija Askur Alas,  kes jätkab isa tööd skandinaavia kirjanduse eestistamisel, ja ettevõtja Annar Alas.
Andmed: EE, Tallinn, 2000; www.sirp.ee › Artiklid › Keele Infol…; https://www.postimees.ee/1704559/suri-tolkija-arvo-alas;
https://www.ohtuleht.ee › Uudised › Uudised | Eesti uudised;
ekspress.delfi.ee/areen/in-memoriam-tolkija-ja-diplomaat-arvo-alas-19432007?id..

Loe lisaks....