Tarmo Pihlap (1952 –1999) laulja

Tarmo Pihlap (1952 -1999) laulja

Sünd.21.04.1952 Abja-Paluoja
Surn.. 03.08.1999 Tallinn

T P oli päritolult mulk, sünnikohaks Abja-Paluoja. Tema eluloo kirjutamises leidub mõnetisi vastuolusid. Eesti Entsüklopeedia 14. köide „Eesti elulood" nimetab Pihlapit muusikuna iseõppijaks. Vikipeedia andmetel õppis ta aga 1970-1972 Tallinna Muusikakoolis löökpille ja lõpetas selle kooli 1986. aastal lauljana. TP on mänginud ja laulnud ansamblites VARJUD, JÜNGRID, MELODICA, VANA TOOMAS ja FIX Paljude arvates saavutas ta kõige suurema populaarsuse ansambli PALDERJAN koosseisus. Jõgeval elav laulja ja pillimees Felix Hermann meenutas, et tema sai TP-a põgusalt tuttavaks, kui ta musitseeris 250- liikmelises noorte viiuldajate ansamblis. Siis huvitus ta ka klassikalisest muusikast. Hiljem kohtusid nad Tallinnas, kui TP töötas hotellis Olümpia laulusolistina. Ka esinesid nad mõlemad Mustpeade majas. Siis oli TP alles noor, lauljana tegutsenud ehk paar aastat. TP fenomen seisis selles, et ta oli üdini rahvalik esineja. Rokkar või poplaulja ta just polnud. Pigem võib teda pidada kantrilauljaks. Kindlasti avaldas ta muljet ka oma hea välimuse ja suhtlemisoskusega. Ka mängis ta hästi kitarri. FH arvates oli ta väga seltskondlik inimene, aga paraku olid temal joomiseperioodid. Venna Priidu sõnutsi oli TP ka tema muusikassetooja, õpetades talle trummimängu ja olles oma lavakogemuste ja professionaalsusega igati eeskujuks. Veel 90ndate lõpul olid vennad koos laval. Sõber Ivo Linna on meenutanud, et TP oli selline laulja, kes noorema ja vanema põlvkonna lauljate vahele ehitas muusikalise silla. Tema hingelähedasim muusikastiil oli mitmehäälne kantri, ta huvitus biitlitest, soulist, Tom Jones'ist ja üldse 60-ndate popmuusikast, ise aga laulis palju rahvalikke laule, mida olid varem esitanud Artur Rinne ja teised vanema põlvkonna lauljad. Et TP see sillaehitustöö hästi õnnestus, näitab see, et tema laulud kõlavad ka aastaid pärast tema surma, soovi- ja õnnitlussaadetes on tema lauludel suur roll tänaseni. Tema töö püsib väga hästi. T P tegi ka raadio- ja teletööd. Üheksakümnendatel aastatel juhtis ta Eesti Televisioonis jutusaadet TARMO ALBUM. Ta suutis telepubliku ette kutsuda ka Ita Everi, kes ei anna eriti inervjuusid. Samuti on tema intervjueeritav olnud „intervjuukuningas" Urmas Ott ise. 2. augusti õhtul viis reanimobiil teadvusetu laulja kodust Mustamäe haiglasse. Koomasse langenud  TP-i leidis tema ema. Haiglasse jõudes oli mees sügavalt komatoosses seisundis - tal oli liiga kaugele arenenud suhkruhaigus. Samas ei teadnud isegi omaksed ja  sõbrad TP suhkruhaigusest. TPsulgus ülepingete korral aeg-ajalt iseendasse ning lülitas end muust ühiskonnast välja. TP süda seiskus 3. augusti hommikul kell 8.25.Vend Tarmo korraldas matused ja meenutas tänuga suureks toeks olnud Enno Mattisen´i ja Aivar Mäed Eesti Kontserdist. Sõpradest  ennekõike I.Linnat, kes kolme aasta eest oma venna matnud. Vend Priit ei salgagi, et TP viis enneaegselt siit ilmast alkohol, sellega kaasnes veel ka mängukirg.
TP-st jäid maha esimesest abielust Eevi Kulliga kaks täiskasvanud tütart  Mariann,18, ja Carolin, 21. 
Muusikutest kolleegide hinnangul oli TP Eesti parim joodeldaja, nimetatud ka Artur Rinne  mantlipärijaks. Ta laulis surematuks hitiks VALGED ROOSID ja arvas et  tipphetked lauljana seisavad tal veel ees.
Andmed: http://www.ohtuleht.ee/436265; http://www.virufolk.ee/tarmo-pihlap-60; http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=18842&sess_admin=9367b478d1ed074251f99d37a7999a03; EE 14 kd, Tallinn, 2000;

Loe lisaks...