Johannes Vares-Barbarus (1889-1946) luuletaja ja riigitegelane, VR I/3

Kirjanik ja Poliitik

Kultuurilooline haud

V, Kuulsuste küngas, 12, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Emilie Vares 06.03.1947
Johannes Vares 12.01.1890 26.11.1946 03.12.1946

 

Johannes  Vares-Barbarus (1889-1946) luuletaja ja riigitegelane, VR I/3
Sünd.12.01.1890 Heimtali v.
Surn. 26.11.1946 Tallinn
J.V-B sündis Kiisa taluperemehe pojana Viljandimaal. Vanemad panid aluse poja suurele teadmistehimule ja lugemishuvile. Ametlik haridustee algas J V-l Heimtali vallakoolis, kus ta õppis aastatel 1899-1901. Järgnes Viljandi kihelkonnakool 1901-1903. Tal oli suur õppimistahe ja hea õppeedukus. Aasta-aastalt süvenes armastus heade raamatute vastu, mis innustas noort õpilast sedavõrd, et ta hakkas vargsi salme kirjutama. Edasi asus J V - B õppima Pärnu gümnaasiumisse (1904 – 1910). Kirjanikunime Barbarus sai ta gümnaasiumiajal. See tuleneb sõnast barbar. Õpetaja arvates oli ta barbar seepärast, et noormees ei suhtunud piisava lugupidamisega gümnaasiumis õpetatavasse, eelkõige ladina keelde. Need olid noormehe jaoks otsingute ja eneseavastamise aastad. JB oli aktiivne sekeldaja ja sattus tihti pahandustesse, siiski oli hea õppur. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tahtis Johannes Barbarus täita oma unistuse ja saada arstiks. Õppis meditsiini Kiievi ülikoolis aastatel 1910-1914.  Teotses I Ilmaõja ajal rindearstina. Võttis osa lahinguist Austria-Ungari vastu Galiitsias.  Vabadussõja  ajal alates 21.11.1918 vabatahtlikult Pärnu kaitsepataljonis sanitaarteenistuses. Hiljem oli  Kindluse Raskesuurtükiväe Divisjoni vanemarst ja mitme jalaväepolgu vanemarst. 1920.a detsembrikuust oli sanitaarkapten. 1921.a. märtsist vabastati sõjaväeteenistusest.  Teda autasustati  Vabadussõjas väsimatu kaastöö eest sõjaväe tervishoiu alal VR I/3, mille vastuvõtmisest ta aga mõnede allikate järgi keeldus. Töötades Pärnus haigekassa arstina, ei võtnud linna peaterapeut JV-t lepinguarstide nimekirja. Ei olnud teada, et ta oleks olnud tegev poliitilisel alal. Jõuka salongikommunistina [astus kommunistlikku parteisse alles 1940. aastal] pilas ta oma poeesides kehtivat nn kodanlikku riigikorda, mis kindlustas talle laheda, isegi luksusliku äraelamise. Ta kandis laia kuntsnikukaabut, oli alati hästi riietatud, sõitis tihti Berliini ja Pariisi vahet. Suvitas sageli oma koolivenna ja sõbra Johannes Semperi abikaasa perekonnale kuuluvas talus Otepääl, kus käis linnukoeraga jahil.
J B (Johannes Vares) —Üks vähestest kirjanikest, kes hea arstipraksise tõttu Pärnus ei sõltunud kirjanikele antavatest toetustest ja võis lubada endale teravaid ühiskonnakriitilisi väljaastumisi. 1920. aastatel oli B tuntud kui viljakas ja ekspansiivne luuletaja ning frankomaan. Tuli kirjandusse uusromantiliste luuletustega ajakirjas "Noor-Eesti" (1910). Kuulus "Siuru" lähikonda, tema esimesed värsikogud "Fata-Morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919) ja "Katastroofid" (1920) on kantud sensuaalsust ja naudinguid ülistavast paatosest, mis trotsis seniseid traditsioone ja moraalinorme kirjanduses. B. võttis aktiivselt osa opositsioonilise rühmituse "Tarapita" (1921-1922) tegevusest. Ajalaulude kogu "Vahekorrad" (1922) on mõjutatud ekspressionismist. Ideeliselt oli lähedane rahvusvahelise kirjandusorganisatsiooni "Clarté" vaadetele, oli nende tutvustajaks Eestis. Tegi katset reformida eesti luulet prantsuse eeskujul püüdes eesti kirjandusse tuua teaduse ja tehnika edusammudele vastavaid kiireid rütme. Kogus "Geomeetriline inimene" (1924) on valdav graafiline eksperiment ja kubistlik-konstruktivistlik tehnika. Järgmine kogu "Multiplitseerit inimene" (1927) jätkab käibetõdede lammutamist. Autori ekspansiivne luuletajakarakter ja väljakutsuvad vormieksperimendid ei leidnud 1920. aastate kirjanduselus küllaldaselt mõistmist.
1919 aastal abiellus JV Emilie Roodega.1940.a nimetasid nõuk. okupatsioonivõimud  vasakpoolse JV EV peaministriks. JV. juhtis delegatsiooni kes esitas palve võttas EV NSVL-I koosseisu 06.07.1940. Oli sama aasta  juulist EKP liige. 1941.a. juulis põgenes NSVLiitu. Tegeles seal Eestist evakueerunute töölesuunamisega ja Punaarmee koosseisus eestlaste väosade loomisega. Suve lõpul tuli koos nõukogude okupatsioonivägedega Eestisse.  Oli kuni surmani ENSV Ülemnõuk. Presiidiumi esimees ja ka ENSV teeneline kirjanik.  Tema surma asjaolud pole selged, oletatakse enesetappu või poliitilist mõrva.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016; http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_b.html; http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=6667; Harald Peep J.VARES-BARBARUS, 1959, Tallinn; http://www.ohtuleht.ee/211934¸ rahvusarhiiv.ra.ee/.../OhmannValdur_Johannes_Vares_TUNA2002; http://www.hot.ee/vaikal/vares.htm

 

 

Loe lisaks...