Marta Rannat-Sillaots (1887-1969) kriitik, kirjanik ja tõlkija

Marta Rannat-Sillaots (1887-1969) kriitik, kirjanik ja tõlkija
Sünd. 12.05.1887 Rakke
Surn. 15. 06.1969. Tallinn

Marta Sillaotsa nimega isikut pole tegelikult olemas , selle pseudonüümi kandja kodanikunimega Marta Adolfine Reichenbach, sündis postiametnik Henrik Reichenbachi 11-lapselises perekonnas. Saksapärane perekonnanimi ei sobinud ning vanemad muutsid oma nime Riikojaks. Pere rändas korraks Venemaale, naases aga peatselt Eestisse kus elati esialgu Tapal ja Rakveres. 1894 aastal sai MS-st Tallinna kodanik.1894. aasta sügisel pandi Marta Reichenbach Tallinna algkooli.
1895 aasta augustis hakkas Marta õppima Tallinna kõrgemas Tütarlastekoolis.1905 aastal omandas Marta Reichenbach saksa ja prantsuse keele koduõpetaja kutse Tallinna Nikolai Gümnaasiumi juures. MS töötas koduõpetajana  Kuusalu kihelkonnas asuvas Kitsi mõisas. Halvad töötingimused sundisid MS hakata otsima endale töökohta Tallinnas, mis oli üsna raske kuna siin nõuti eelnevat koolipraktikat. Ta omandas selle, töötades mitmetes Tallinna koolides. MS töötas lühikest aega telegraafiametnikuna (1916-1920) ja ajakirjanikuna, 1920. aastate algul siirdus vabakutseliseks literaadiks. Debüteeris kasvatusalaste artiklitega ja lühipaladega ajakirjanduses 1909. aastal. Esimene teos, ALGAJAD (1912) sisaldas kolme noore naise psühholoogilisi portreid. Järgnes naisküsimust käsitlev romaan ANNA HOLM (1913) ja jutukogu  LAPSED (1914). Humoristlikke elupildikesi sisaldab jutukogu KODUKÄIJAD (1921). Ka hilisemas ilukirjanduslikus loomingus on kesksed naisteemad, abielu, armastus, näiteks autobiograafilises romaanis VIISKÜMMEND (1937) ja romaanis NELI SAATUST (1938). Ajakirjas EESTI KIRJANDUS hakkas M.S arvustusi avaldama järjekindlalt 1912. aastast alates, tema retsensioonid ilmusid hiljem ka LOOMINGUS. Kriitikas esineb ta valdavalt arvustustega, pöörates tähelepanu karakterite psühholoogilise usutavuse analüüsile. Sellele meetodile toetusid ka M. S 1920. aastatel avaldatud kolm pikemat esseistlikku käsitlust: ED VILDE NAISTÜÜBID (1925), AUGUST KITZBERGI TOODANG (1925) ja A. H. TAMMSAARE LOOMING (1927). Hilisematel aastatel keskendus M. Sillaots peamiselt lastekirjandusele (nt. TRIPS, TRAPS, TRULL, 1935), memuaarteosele SEALPOOL KÜNNISEID (lõpetamata) ja tõlketööle. Tõlkis peamiselt vene, saksa, inglise ja prantsuse keelest maailmakirjanduse tippteoseid, tema eestindatud raamatute hulk ulatub 60 teoseni (nt. G. Flaubert "Madame Bovary", Th. Mann "Võlumägi", L. Tolstoi "Sõda ja rahu"). Neist kirjandusteosest on peale 1990. aastat uuesti välja antud  v a i d  19 nimetust, enamik neist toimetatud kujul. MS hakkas juba enne Esimest maailmasõda kasutama Sillaotsa varjunime, mille ta oli laenanud Järvamaal Saarnakõrvest Sillaotsa saunalt, kus ta ema oli mõnda aega elanud. 1923. aastal abiellunud, sai MS mehelt nime Gerland, mis oli jällegi saksapärane - 1936. aastal eestistasid nad selle Rannatiks. MS elas vabakutselise kirjanikuna Tallinnas. Rannatitelt oli konfiskeeritud nende kaunis maja Nõmmel Valguse tänav 19. Ilusale ja töökale kirjanduslikule tegevusele tuli lõpp 21. detsembril 1950, kui Rannatid arreteeriti. Eesti NSV Ülemkohtus peeti MS-a nii ohtlikuks kodanlikuks natsionalistiks, et talle mõisteti 25 aastat. Hiljem uuel kohtuprotsessil vähendati karistust kümnele aastale. Kirjaniku abikaasale määrati ainult kümme aastat süüdistusega, et ta pole oma naist kasvatanud. Kuid juba viie aastaga Siberis oli MS invaliidistunud.  Pärast Siberist vangilaagrist (1952-57) vabanemist teenis M S tõlketööga korralikult (mees oli pangaametnik) ning nad ostsid Nõmmel Leina tänav 7 asuva maja ülemise korruse. MS oli  elav side kirjanduslike sugupõlvede vahel. Ta oli kirjanduseluga tutvunud juba enne Esimest maailmasõda ning ta tundis klassikuid Eduard Vildet, August Kitzbergi, Jakob Mändmetsa, Friedebert Tuglast jt. Kuid ka veel nõuk.ajal õpetas ta Nõmme kirjandushuvilistele noortele loomingu saladusi, nn kollases toas (tema õpilaste hulgas olid ka lavastaja ja näitleja Kulno Süvalep ning teatrikriitik Vidrik Kivilo,  skulptor J.Raudsepa tütar Naata Raudsepp jt). Nõuk.ajal tutvustas järjekindlalt MS-a ja ta loomingut oma loengutes ja õpilastöid  juhendades kirjandusteadlane Oskar Kuningas.

Andmed: EKL, Tallinn, 1995/2000; M.Sillaots KIRG JA KAVALUS, Tartu, 2012;

http://www.kirmus.ee/erni/autor/silla_b.html;http://www.kodulugu.ee/publication/683700;http://www.annaabi.ee/Marta-Sillaots-m74769.html#ixzz2Twad8nm1;http://kjk.eki.ee/ee/issues/2013/1/284

Loe lisaks...