Melanie Kaarma (1923 –2009) rõivakunstnik

Melanie Kaarma (1923 -2009) rõivakunstnik
Sünd. 04.08.1923 Tõlliste v.
Surn. 26.08.2009 Tallinn

MK (neiuna Lõhmus) sündis Tsooru külas, lõpetas 1937 Sangaste algkooli, õppis 1940-42 Valga naiskutsekoolis, 1942-44 Tallinna Rakenduskunsti Koolis ja 1944-48 Tallinna Rkl. Tarbekunsti Instituudis (tänane Kunstiakadeemia), lõpetas selle kunstilise kostüümi erialal; ühtlasi lõpetas eksternina õmbluserialal Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi. Oli 1948-57 Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljees moekunstnik ning 1949-50 ka VANEMUISE teatris kostüümikunstnik. 1957-60 V. Klementi nim. õmblusvabriku kunstnik. Töötas Leningradi Moemaja kunstnikuna aastani 1976. A-st 1954 KL-i liige.
Kostüümikunstnikuna lõpetanud M K-st sai sõjajärgsete aastate eesti moekunsti pioneere. Tema moejooniseid avaldati ajakirjas EESTI NAINE juba üliõpilasaastail. 1948 ‑ 1957 töötas ta Kunstitoodete Kombinaadis tekstiiliateljee moekunstnikuna ning oli aastatel 1952 ‑ 1957 aastaväljaannetena ilmunud esimese sõjajärgse eesti moeajakirja MOEALBUMI kunstnik ja vastutav toimetaja. Just neist aastaist on säilinud arvukalt akvarellis teostatud uskumatult elegantseid moejooniseid. Neil akvarellidel on tabatud ajastu maailmamoe diorilik new-look, ent ka arvukad aksessuaarid, karusnahkade ja erinevate tekstiilide ning materjalide olemus on akvarellitud ülitäpse tunnetusega. Mõningatel moejoonistel elavdab modellidega lehti ka monokroomselt akvarellitud maastikuvaade või pildike vanast Tallinnast.
M K poolt ellu kutsutud MOEALBUM tundub täna tollastes oludes uskumatu nähtusena, ent ta eksisteeris kesk nõukogulikku tegelikkust kakskeelsena, sisaldades rubriike nagu „Tänavakleite", „Kauniks puhkeajaks", „Mantleid ja kostüüme", „Estraadil" ning lehekülgi meestele ja lastele. MOEALBUMEID lehitsedes võib näha rahvarõivaist tuletatud kostüüme, ülipidulikke õhtukleite ja isegi pesu ning hommikumantleid. MK akvarellitud paarislehekülgede makettidelt võib lugeda kirjakatkeid nagu „Šeflusaluses kolhoosis" ja „Naisaktiiv koguneb" ent joonistatud modellid räägivad samas visuaalset keelt, mis oleks olnud arusaadav ka mistahes oma kaasaja vaba maailma moeajakirjades.Teatrikostüümide loojana ja rahvarõivaste uurijana ning ka tarbegraafikuna tuntud M K on olnud kostüümikunstnikuna mitmekülgne ja laiahaardeline isiksus. Ta on loonud rahvarõivaainelisi kostüüme mitmetele kooridele ning koorijuhtidele. Osa neist kostüümidest uuendatakse tänini. Tema uurimuslikud rekonstruktsioonid eesti ning soomeugri rahvaste ajaloolisest kostüümist on üksikasjaliku ning aeganõudva töö tulemuseks Eesti, Soome ning Venemaa etnograafiamuuseumes.Eestis tuntakse M K loomingust kõige enam ENE värvitahvleid RÕIVASTUS ja RAHVARÕIVAD ning muidugi koos Aino Voolmaaga välja antud kolmeköitelist raamatut EESTI RAHVARÕIVAD. Ent tema tööd mäletatakse ka väljaspool Eestit. Näiteks MK kujundatud Leningradi ajakirjad MODA ja MODELI SEZONA, kus ta töötas kujundaja ja illustraatorina aastail 1954 ‑ 1976.
M K sõnul oli isegi kõige karmimatel aastatel (Stalini valitsemise ajal) NSVL-is võimalik hankida Lääne moeajakirju VOGUE jt.  Moekunstnikud maksid nende eest suurt raha. Hiljem hakkas moevärk õitsema ja pärastpoole hakati isegi Moemajja välismaa-ajakirju tellima. MK rõhutas, et  eestiajal olid naised väga moodsad. Aga nõukogude ajal tekkis moeuudistega ajanihe.MK abikaasa oli mööbli ja intarsiakunstnik Voldemar Kaarma. Poeg Jüri Kaarma on tuntud raamatugraafik, õde Marta Lõhmus oli TRÜ akjalooõppejõud.

Andmed: http://www.kuhuminna.ee/uudised/1549/doc/

http://www.sirp.ee/archive/2000/11.08.00/Varia/varia1-1.html; EE 14kd, tallinn, 2000¸EESTI KUNSTI AJALUGU 1/2 k, Tallinn 1970/77.a.; M.Kask'I isiklikud mälestused;

Loe lisaks...

Voldemar Kaarma(a-i 1936 Voldemar Gutmann) (1908 –1976) intarsia- ja mööblikunstnik.

Sünd. 26.12.1908 Anija v.

Surn. 01.12.1976 Tallinn

VK sündis Anija vallas talupoja terekonnas. Käis Anija algkoolis, mille lõpetas 1922.a. A-l 1924-27 õppis  ta Riigi Kunsttööstuskoolis, mille lõpetas mööbelsepa kvalifikatsiooniga. Töötas peale lõpetamist paljudes Tallinna mööbliettevõtetes. VK sooritas tööoskusametis meistrieksami. Töötas a-il.1934 –1940 töödejuhatajana UUDSES MÖÖBLIS. Meie üsnagi uurimata mööbliajaloos  on mõningais sellealastes artiklites ometi mainitud, et mööblitoodangu tipptaset esindasid firma MASSOPRODUKT  ja  sisearhitekt Wunderlichi firma UUDNE MÖÖBEL. Riiginõukogu saalis on tänaseni säilinud arhitekt Alar Kotli algupärane kujundus. Elegantse art déco stiilis mööbli on kavandanud Richard Wunderlich, kes laskis mööbli valmistada oma firmas UUDNE MÖÖBEL. Richard Wundelich oli Eesti tuntuim luksusmööbli kujundaja,  kavandatu teostas ta oma ettevõttes. Väärispuidu ja intarsia-tehnika kasutamine oli üldine, see ilmnes ka 1937. aastal kujundatud kaladega baarikapi juures, mille eest 1937. aasta Pariisi maailmanäituselt naasis Wunderlich  kuldmedaliga. Ja siin teotses ka VK, omandades suure meisterlikkuse, valmistades mh-s intarsia presidenr K. Pätsi kantseleihoone kuulsale koosolekulauale. Ta kujundas Tallinna motiividel toa Kadrioru lossis seinatahveldistega ja kujundas sinna mööblit. A-tel 1940 - 41 oli VK Jaan Koorti nimelise Rakenduskunsti Kooli instruktor.  Mobiliseeriti suvel 1941 Punaarmeesse,  suunati aastal  1943 Moskvasse, ENSV Alalisse Esindusse, tööle.  VK oli aastatel 1944 – 1952 ERKI putehistöökateedri õppejõud (seejuures aastast 1947 dotsent), oli seejärel vabakutseline. Aastast 1946 kuulus Kunstnike Liidu ridadesse. Nõuk. ajal tehtud tuntud tööd on 1950.a-tel intarsiatehnikas valmistatud lauad LAULUPIDU  ja RAHVASTE SÕPRUS.  Valmistas ka  mitu pannood ENSV Paviljonile Üleliidulisel Rahvamajandusnäitusel, unikaalse laua Ukraina ja Venemaa taasühendamise 300.a. juubeliks, Leningradi Moemaja kabineti sisustuse koos kaunistustega. VK tööd olid kunstiliselt ja tehniliselt väga kvaliteetselt teostatud.

VK oli abielus tuntud moekunstniku Melanie Kaarmaga. Nende lapsed olid kunstnikud Jüri,  Märt ja Mari Kaarma. Märt oli 70-ndatel STANDARDI peakunstnik, hiljem aga preester Ortodoksi kirikus, preestrinimega Juvenalius.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EESTI KUNSTI AJALUGU, 2 KD, Tallinn 1970; M.K isikl.mälestused;

 Loe lisaks...