Oskar Urgart (1900-1953) kriitik, bibliograaf ja tõlkija

Tõlkija

Kultuurilooline haud

V, KI, 38, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Ann Urgard
Oskar Urgard 19.10.1900 10.09.1953 13.09.1953
Ruth Urgard 30.01.1927 18.03.1995 25.03.1995

 

Oskar Urgart (1900-1953) kriitik, bibliograaf ja tõlkija

Sünd.19.10.1900 Kahkva v.
Surn. 10.09.1953 Tallinn

Oskar Urgart  sündis Võrumaal Sülgoja k. talupidajate peres. Õppis Suure-Veerksu külakoolis, Räpina kihelk. koolis. Edasi Tartusse evakueeritud Riia linna  reaalkoolis ja Tartu reaalkoolis mille lõpetas 1921.a. Võttis osa VABADUSSÕJAST. Õppis töö   kõrvalt  1921-26 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja 1928-29 samas majandusteaduskonnas. Töötas 1921-22 ja 1923-40 Eesti Bibliograafia Asutises. Töötas mitmetes koolides õpetajana. Kuulus KIRJANDUSLIKU ORBIIDI juhttuumikusse 1929-30.  Oli 1940-41 kirjastustöötaja, kirjastuse ILUKIRJANDUS JA KUNST asedirektor. OU oli EK(b) Partei Keskkomitee instruktor, viibis 1941-44 NSV Liidu tagalas, oli  seal raadiotöötaja. A-st 1942 oli NSVL Kirjanike Liidu liige ja ENSV KL  organisatsiooni sekretär. OU töötas 1946-47 ja 1948-50 SIRBI JA VASARA ning aastast 1951.a. LOOMINGU toimetuses. 1947.a. oli ESTONIA  kunstil. juh. asetäitja, oli ka Eesti rkl. teatriinstituudi  õppejõud. OU oli 1945.a. NLKP liige. OU juhtimisel kasvas EBA kartoteek jõudsalt ja  sellest sai KM BO põhivara. OU oli 1920.-30. aastate viljakaimaid kirjanduskriitikuid, käsitles uurimuslikult Juhan Liivi, Elisabeth Aspe, Andres Saali, Anna Haava, Karl Ernst Särgava, Oskar  Lutsu, Hugo Raudsepa, Mait Metsanurga ja mõne teise Eesti kirjaniku loomingut.  OU tegi rohket kaastööd EBL-le.  Pärast sõda tõlkis vene kirjandust. Teda on kindlasti mõjutanud F.Dostojevski, (U realismikontseptsioon arenas olustikulis-sots.kriitilistelt eelistustelt süvarealismi väärtustamisele tänu D-le) kellest kirjutas 1936.a.  lühimonograafia, samuti 1945.a A.Gribojedovist. Andnud sõja-aastail adekvaatseid luuleprotsessi üldistusi, langes 1940-te lõpul oma kirjand.  sõnavõttudes  üha sügavamasse  vulgaarsotsiologismi. Tõlkinud vene keelest W.Wasilewska VIKERKAAR, B.Gorbatovi ALISTAMATUD, V.Grossmani RAHVAS ON SUREMATU, A.Puškini DUBROVSKI jt.  Toimetanud eesti kirjanike koguteose  VÕITLUSE RADADEL ja alm-i SÕJASARV.

Andmed: EKL, Tallinn, 2000;

Loe lisaks...