Kirill Raudsepp (1915–.2006) dirigent
Muusik
| Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|
| Kirill Raudsepp | 05.04.1915 | 05.09.2006 | 09.09.2006 |
Kirill Raudsepp (1915-.2006) dirigent
Sünd.05.04.1915 Tallinn
Surn. 05.09.2006 Tallinn
Kirill Raudsepp lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1939. aastal Artur Lemba klaveriklassis. Lisagem siia veel kolm aastat kompositsiooniõpinguid Heino Elleri juures (1946 - 1949), mis leidsid väljundi maestro KR-a heas orkestreerimisvõimes.
Alustanud Estonias 1942. aastal kontsertmeister-repetiitorina, töötas ta siin ühtekokku nelikümmend neli aastat, sellest nelikümmend kaks (1944 - 1986) dirigendina, sh peadirigendina aastail 1951 - 1963. Suurem osa sellest langes raskeimale ajale nii eesti rahva kui ka Estonia teatri ajaloos. Aastail 1978 - 1987 oli ta ühtlasi Tallinna Riikliku Konservatooriumi ooperiklassi õppejõud.
Dirigendina oli K R iseõppija. Raimund Kulli surma (1942) ja Verner Nerepi emigreerimise järel (1944) Rootsi oli teatris tungiv vajadus teise dirigendi järele ja nii andis teatri direktsioon 1944. aastal välja käskkirja, millega määrati Priit Nigula kõrvale seda vastutavat ülesannet täitma K R. Esimene ooper mida KR ESTONIAS 1945.a. dirigeeris oli MADAME BUTTERFLY. See debüüt õnnestus, hinnangud olid kiitvad. Rõhutati, et KR debüteeris pideva tähelepanu ja kontsentratsiooniga, märgiti et meeldiv oli kuulda rütmilist kooskõlastatust orkestri, lauljate ja lavataguse koori vahel.
Vajaliku ettevalmistuse puudumine dirigeerimise alal korvati K R-a puhul kolmekuise stažeerimisega Moskva Suure Teatri juures ning mõnede dirigeerimistundide külastamisega konservatooriumis. Maestro enda sõnul moodustasid tema hariduse väärtuslikuma kapitali omaaegsed ansamblitunnid pianisti ja dirigendi Olav Rootsi juures. KR rõhutas ise, et tema eesmärk oli mängijatega pigem psüühilise kontakti saavutamine. Selle, mille tema omandas pikkamööda, oma kogemustest õppides, saavad [noored dirigendid] konservatooriumis tunduvalt väiksema vaevaga kätte, tähtis on see, kuidas keegi suudab kogutud teadmisi praktikas rakendada. K R dirigeerimisel jõudis teatrilavale üle seitsmekümne lavastuse. Teise maailmasõja järgsetel aastatel leiab eesti algupärandite hulgast vaevalt mõne, mille lavaletoomisel esma- või korduslavastusena poleks tal teeneid: Eugen Kapi ooperid "Tasuleegid" ja "Vabaduse laulik" ning balletid "Kalevipoeg" ja "Kullaketrajad", Gustav Ernesaksa ooperid "Tormide rand" ja "Tuleristsed", Villem Kapi ooper "Lembitu", Lydia Austeri ballett "Tiina". Hiljem lisandusid ballettidest Eino Tambergi "Poiss ja Liblikas" ja Jaan Koha "Kaubamaja" ning Eduard Tubina "Kratt", oopereist Tubina "Barbara von Tisenhusen". Lisagem siia veel arvukad maailmaklassika lavastused, sh Verdi "Traviata", Tšaikovski "Luikede järv" (kolm lavastust), Kabalevski "Colas Breugnon" jpm.
http://www.epl.ee/news/kultuur/teisipaeval-lahkus-kauaaegne-estonia-dirigent-kirill-raudsepp.d?id=51055360
