Georg Ots(1920-1975)

Georg Ots (1920-1975) laulja

Sünd. 21.03. 1920 Petrograd
Surn. 05.09. 1975 Tallinn

Noor Georg kasvas üles moodsas viietoalises korteris, kus peeti salongi ja vesteldi ooperist. Isa, Karl Ots, oli ooperilaulja, ema koduproua. Georg oli saanud hariduse Prantsuse lütseumis ja itaallannast muusikaõpetaja käe all. Juba noore poisina olid tal suus prantsuse, saksa ja vene, inglise ja itaalia keel. 1941 abiellus tehnikaülikooli üliõpilane rikka veinikaupmehe imekauni tütre Margotiga.Senise elu lõpetas julmalt tööpataljon Jaroslavlis, kus kolmandik meestest nälga suri. Mida tähendas see noore mehe hingele? Kui mõelda, missugust elu elati Jaroslavlis kunstiansambleid tehes. Iga päeva võeti nagu viimast. Seal võis juhtuda kõike, nii arutleb Kulle Raig, Georg Otsa elulooraamatu "Saaremaa valss" autor, veel tänagi. Peale II maailmasõda õppis G O
Tallinna Muusikakoolis laulmist aastail 1944-46, 1951. a. lõpetas G. Ots sama katuse all tegutseva Tallinna Riikliku Konservatooriumi Tiit Kuusiku klassis. Lühikest aega (1951/1952) oli ta mõlema õppeasutuse direktor.
Georg Ots «oli legend juba eluajal, oli enam kui laulja,» kirjutab hiljuti esmalt soome, siis eesti keeles ilmunud raamatu «Saaremaa valss. Georg Otsa elu» autor Kulle Raig. G. Ots oli ja on tänaseni üks tuntumaid eestlasi ka väljaspool Eesti piire. G. Ots oli väga mitmekülgne laulja ja inimene. Loodus oli talle kinkinud kauni tämbriga baritonihääle, sügava musikaalsuse, kordumatu näitlejaande ja meheliku välimuse. Ta oli hea ujuja ja andekas joonistaja. Ta mängis hästi klaverit ja valdas mitmeid keeli. Georg Otsa hääl ei olnud täiuslik, kuid sihikindel ja tark töö oma instrumendiga viis tema kunsti täiuseni. Tema lauljatee oli pidev enesetäiendamise tee. Ta oskas väärikalt elada ja parimas meheeas raskest haigusest murtuna, ka surra. G. Otsa repertuaar ja rollide ampluaa oli hämmastavalt lai: Don Giovanni, Figaro ja Papageno Mozarti ooperites, Germont, Rigoletto, Rodrigo de Posa ja Jago Verdi ooperites, Porgy ja Colas Breugnon Gershwini ning Kabalevski ooperites jpt. Neile lisaks hulgaliselt opereti- ja muusikalide kangelasi, kes kaasaegsete mälestustes püsivad tänaseni elavatena.G. Otsa repertuaaris oli üle 500 kammer- ja levilaulu lääne, vene ja eesti autorite sulest ligi 20 eri keeles. Tema laul on salvestatud ligi 20 vinüülplaadil; esinemisi nii kontserdi kui teatrilaval on jäädvustatud filmilindile. Läbilõike G. Otsa poolt helilintidele salvestatust pakub restauraator Jüri Kruusi ja Eesti Raadio koostöös 2001. a. valminud kuuest CD-st koosnev album «Georg Ots - Anthology», mille 1500-ne tiraaz on juba leidnud kuulajaskonna ning uusi austajaid Venemaal, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal.
G. Ots on mänginud mitmes muusika- ja mängufilmis: «Mister X» ja «Colas Breugnon», «Valgus koordis» ja «Kolme katku vahel».
 Laulja elu- ja loometeest on ilmunud hulgaliselt artikleid ja mitu raamatut (eesti ja vene keeles H. Tõnsonilt ning vene keeles B. Strelnikovilt).
1975. a., vaid mõni kuu pärast legendaarse laulja surma omistati tema nimi Eesti ja Soome vahel kurseerivale reisilaevale, sümboliseerimaks kahe hõimurahva kultuurisidemeid, mille üks tähtsamaid loojaid ta oli. Samal ajal sai G. Otsa nime ka Tallinna Muusikakool. kus ta õppis.
GO-a esimene abikaasa Margot põgenes läände. G O oli abielus baleriin Asta Ots'aga ja kolmandat korda mannekeen Ilona Ots´aga.

Andmed:http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/haigused-ja-hadad-saatsid-georg-otsa-justkui-komtuur-don-juani.d?id=29837673