Johannes Greenberg(1887-1951)

Johannes Greenbergi haud. Loe lähemalt...

Johannes Greenberg (1887 -1951) maalikunstnik

Sündinud 10.jaanuaril 1887 Koigi vallas

Surnud 29.novembril 1951 Kuivajõel

Sündis Järvamaal metsavahi perekonnas. Omandas alghariduse ja asus tööle maalrisellina. Alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees Tallinnas. 1907.aastal siirdus  Saksamaale  Berliini Kunsttööstuskooli, järgmisel aastal läks Münchenisse Anton Ažbe kunstikooli, seejärel õppis H.Groebergi eraateljees. Siis õppis Müncheni Kunstide Akadeemias. 1913.aastal siirdus ta Moskvasse, kus töötas tarbegraafikuna. Ta esitas oma loomingut Mir Iskusstva ja Moskva Kunstnike Ühingu kunstinäitustel. Kahjuks on tema selle perioodi tööd Eestis tundmatud. 1920.aastal saabus Eestisse ja leidis tööd restauraatorina. Aitas kaasa Eesti Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu asutamisele, aga kohalikku kunstiellu oli tal raske sisse elada kuna rahvuslik kunstiõhkkond oli väga muutunud. Viibis 1920-30-ndail aastail Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias. Ta katsetas töötada kubistlikus laadis, näitustel ei esinenud. Eestis eksponeeris ta omi töid üks kord 1928.aaastal maale ja joonistusi,  näiteks TÖÖLISED. Ta püüdis mitmel korral omas loomingus töölisklassi revolutsioonilist liikumist psühholoogiliselt ja filosoofiliselt tõlgitseda, näiteks NAINE MASKIDEGA ja NAINE ÕUNTEGA. Reisil Hispaaniasse avaldavad talle mõju ElGreco kui ka Goya. Ta maalib traditsioonilisi filosoofilisi teemasid, huvitub  psühholoogilistest situatsioonidest ja inimliku moraali aspektidest.  Tema elu täitsid ennastsalgavad loomingulised otsingud. 1935-38.aastatel  tuli  ta maalidesse ekspressionism näiteks NAINE LILLEDEGA, PEEGLI EES ja teised. Hispaania-reisi mõjusid kannavad tema ARLEKIIN ja DON PEDRO. Tema maalitud kompositsioon KOLMEKESI, on  tõeline meistriteos. Peale II ilmasõda jäi ta avalikust kunstielust kõrvale jätkates tööd ateljees. Maastikud ja  natüürmordid puuduvad pea täiesti ta loomingus. Tema sõjajärgseis maalide  koloriit on tume ja kontrastne, sillerdav värvilisus on kadunud. See periood katkes kunstniku ootamatu ja traagilise surma läbi, nõukogude avalikkus vaikis tema surma põhjustest. Ta oli ja jäi erandlikuks suurkujuks Eesti kunstis.

Andmed: EESTI KUNSTI AJALUGU 1. JA 2. KD, Tallinn 1970/77.a.; EKABL,  Tallinn, 1996; H-Läti JOHANNES GREENBERG, Tallinn, 1990;

Loe lisaks...