Aleksander Tuurand (Jakob-Aleksander Turand)(1888 – 1936) dekoraator

   Aleksander Tuurand (Jakob-Aleksander Turand)(1888 - 1936)  dekoraator

   Sünd.07.10.1888 Tartu

   Surn. 05.09.1936 Tallinn

   Sündis Tartus käsitöölise pojana. Üldhariduse omandas kohalikus vene kirikukoolis. Hiljem
   õppis ka erateel. Kunstihariduse  alged omandas 1903-05 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi
   joonistuskursustel R.v.zur Mühleni juhatusel. Seejärel õppis 1906.a. v.Bazzani juures ja sai
   viimase soovitusel koha VANEMUISE T teatrisse. Menningu ja  VENEMUISE eestseisuse
   toetusel reisis A T  1912 a Berliini  ja täiendas end A.Reimann´i kunstikoolis kuni 1914.a-ni.
   I ilmasõja  ajal ta omi oskusi ei saanud rakendada. 1921.a. sai ta Tallinna DRAAMATEATRI
   dekoraatoriks. Selle likvideerimise järel sai 1924.a. tööle ESTONIASSE. Äratas juba
   VANEMUISES tähelepanu oma lavakujundustega etendustele  KALEVIPOEG JA SARVIK,

PARVEPOISID, INIMSÕBER,  operetile GEIšA. Täielikult nähtus  tema anne siiski Tallinnas kus ta oli üldtunnustatult parim lavakujundaja. DRAAMATEATRIS kujundas JUUDITI, HANS PILVELÕHKUJA, CAESAR JA KLEOPATRA,  ORLEANI NEITSI,  KUNINGAS NÄLG´i,  MARIA STUART´I, VOYZEK´i,  vabaõhuetendused  OIDIPUS,  SALOME,  OHVER,  teatris ESTONIA aga IMESTELDAV RICHTON, R.U.R., PATT, LINDPRII,  KOHTUMÕISTJA SIMSON,  ooper PADAEMAND, PUNANE VESKI; ooperid LOHENGRIN, SINIMANDRIA ja ballettpantomiimi ROHELINE FLÖÖT.  AT lavakujundust iseloomustavad kompositsiooniline  leidlikkus ja ideederikkus, peen värvigamma, paindlikkus  koostöös näidendi idee avamisel ja tema tugevad võimed kõige selle kunstilisel teostusel. Aga tsiteerime  AT kaasaegseid ja kolleege. A.Üksip meenutab  teatrikriitik V. ütlust A T kohta et kui viimane oleks tegev kuskil suurriigi teatri juures, oleks ta kindlasti juba üle kogu Euroopa kuulus. L.Kalmet aga  meenutab kuis täis mõtteid ja loominguerksust tuli  1926.a  tööle eesti lavakujunduse suurmeister A T. Fotodelt ei saa tema töödest õiget ettekujurust kuna kogumõju tekkis vaid koos valgustusega mis oli AT käes võimas  vahend. Vaimustavad olid laval tema lahtised peisaažid  mis tekitasid laval  lõputuse illusiooni. Esemetega oli ta lakooniline. Vabaõhulavastuste kujundamises oli ta stiililooja. AT oli tõeline lavavõlur, mitte etenduse taustalooja, vaid selle aktiivne mõtestaja, kaaslavastaja ja ja näitlejate kaasinterpreet. Ta looming on jätnud jälgi ka hilisemasse lavakujundusse. H.Kompus meenutab seda  alati tõttavat, vimmas  ja  pinges, ahelsuitsetajast  üliandekat kunstnikku kõige sügavamalt. Prožektor, st valgus, see oligi AT nõiavits ja luulelinik. Ta ehitas, liigitas ja maalis valgusega, mitte alguses kohe. Aga ta oli erk ja  hell aja nõuete suhtes. Ta oli mitmes vallas esimene- ekspressionist, konstruktivist, esimene kes dek. maali asendas projektsiooniga või kes pöördkettale mahutas pildirohke tüki tervikuna.  Lavastajad tahtsid AT-ga töötada, nad said alati mid vajasid, AT-l oli ikka ja alati mõni variant varuks. Ta oli imepainduv teostama teiste intentsioone. Täna teeb nii, homme teisiti-hoopiski.  See oligi tema stiil: salata oma isikut ja teenida ülesannet. A.Lauter (ka teised) meenutab tema vabasurma kohta et selle tingis ülekoormatus. Kõike kogu hingega  tegev kunstnik tundis et ta loomejõud pole enm värske ja tugev. Ilma erksa loomejõuta ta ei soovinud enam elada ja 1936.a. poos A.Tuurand end maalrisaalis üles.

Andmed: EBL, Tartu, 1926-29; A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; L.Kalmet POOL SAJANDIT TEATRITEED, Tallinn, 1982; H.Kompus MAAILM ON SÜNDINUD TANTSUST, Tartu, 1996; A.Lauter  KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1982.