Voldemar Lender(1876-1939)

Voldemar Lender (1876 - 1930) ühiskonnategelane ja insener.
Sünd. 18.02.1876 Tallinn
Surn. 30.09.1939 Tallinn
VL sündis Tallinnas ehitusettevõtja peres. Lõpetas kodulinnas Aleksandri gümnaasiumi. Edasi astus 1896. a. Peterburi ülikooli ning läks sealt järgmisel aastal üle tehnoloogiainstituuti. Pärast kodumaale naasmist töötas VL mõnda aega insenerina Tallinna tehases DVIGATEL. 1904. aastal, kui Tallinna  linnavalimistel eesti-vene blokk sai enamuse ja linnavalitsus peamiselt eestlastest moodustati,  valiti VL linnvolikogu liikmena  linnanõunikuks 1906aastani. 1905.a tuli VL-l koos teiste haritlastega (J.Poska, K.Lüüs, drKöhler) ka vanglas viibida.1906. aastal aga sai temast seitsmeks aastaks 1913.a.-ni linnavalitsuse juht ja ehituskomisjoni esimees. Seda rõhutas ka  K.Konik, et esmakordselt sai Tallinna linnapeaks eestlane, 30 -aastane insener VL. Rüütelkonna viimane peamees E.von Dellingshausen mainib VL-t kui Venemaal üles kasvanud eestlast, kes oli  J.Poska tugeva mõju all. Elfr.Lender aga mainib omakorda, et LV  linnavolinikuna ei külastanudki Poskat. Oma asjalikkuse ja mõõdukusega võitisVL suure lugupidamise. Linnavalitsuses olid noored haritud eestlased, kelledega VL koos muutis linnavalitsuse ajakohasemaks.  Kutsuti ellu mitmed eriosakonnad, nagu maamõõdu-osak., statistikabüroo. Asuti planeerima tänavaid, laiendati gaasivõrku, ehitati elektri-keskjaam., korraldati paremaks kanalisatsioonivõrk.. Linnas asutati pandimaja, asuti tegema eeltöid linnapanga avamiseks. Asutati vaestekomisjon, kehvadele õpilastele tasuta söökla, linna öömaja. Laiendati ja täiendati tervishoiu-valvet, avati linnaapteek. Tagajärjekas oli rahvahariduse parandamine, jõudsasti kasvas klasside ja õpilaste arv 1913.a. kaotati algkoolides õppemaks. Suurt tähelepanu pöörati kutseharidusele. Avati tasuta avalik linnaraamatukogu. VL läks kogu selle tõhusa tegevuse ja  ka esimese eestlasest linnapeana ajalukku. Lisaks oli ta ka massiehituse ja tüüpprojektide juurutaja. 1903-1914 oli tal Tallinnas isiklik ehitus- ja tehnikakontor  kus VL hakkas koos kolleegi ja teise hilisema linnapea Anton Uessoniga ehitama elumaju esimese Tallinna tüüpmaja projekti järgi, mida nüüd kutsutaksegi Lenderi majaks. Lenderi maja on 19/20. saj. vahetusel Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust üürimaja, mis oli harilikult kahekorruseline, sümmetrilise fassaadiga, lihtne ja väikeste korteritega (tänapäeval on paljud korterid omavahel ühendatud). Lenderi hoonetüüp on tähelepanuväärne selle laia leviku poolest, mis on omakorda otseselt seotud esimese eestlastest linlaste põlvkonna tekkimisega. Termini kasutuselevõtt on seotud pigem poliitilise kui arhitektuuriajaloolise kontekstiga.VL ei olnud esimene, ega ka kõige produktiivsem sellist tüüpi majade kavandaja. Küll aga soosis ta odavamate puitmajade ehitamist ja eestlastest väikeomanike ringi kasvatamist. Seega on selle majatüübi nimetamine V L-i järgi väikeseks austuseavalduseks suure panuse eest eestikeelse linnaühiskonna arengus. Lenderi tüüpi maju on praegu Tallinnas alles tuhatkond, kõige enam on neid säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Tasub aga märkida, et VL büroo ei teinud mitte üksnes standardsete hoonete, vaid ka ekslusiivsete eramute projekte. Ka J.Poska tellis oma majale VL büroos ümberehitusprojekti mis valmis 1908.a. VL oli Aleksandri kooli kuratooriumi liige ja ESTONIA ühingu  esimees kuni teatrihoone piduliku avamiseni.
1904. aastal VL abiellus Elfriede Meikov'iga, pärastise Elfriede Lenderi, legendaarse Lenderi gümnaasiumi asutaja ja juhatajaga. Ka EL kirjeldab oma mälestustes eestluse pealetungi. VL tegevusest meenutab ta eesti ühiskonna olulisi positsioonivõite Tallinnas, millel oli mõju edasisele arengule laiemalt. Sellega kaasnes ka üsna kõrgetasemeline seltskondlik suhtlus, mida kirjeldatakse lõbusalt  selle aruka naise vaatekohast.
Andmed: EBL, Tartu, 1926/29; K.Arjakas JAAN POSKA...., Tallinn, 2010; K.Arjakas KONIK ..., Tallinn, 2008; A.Bellegarde, Tallinn, 2010; M.Lepp 1905 AASTA....; Tallinn, 2010; E.von Dellingshausen KODUMAA TEENISTUSES; Tallinn, 2011;

Loe lisaks...

Voldemar Lenderi haud