Ants Rähni (a-ni 1936 Rudolf Rehme-Rähni) (1898- 1964) sõjaväelane, VR II/3

Kultuurilooline haud

V, 6, 4410, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Alma Rähni 22.09.1906 09.06.1980 14.06.1980
Ants Rähni 31.05.1898 11.03.1964 15.03.1964
Harri Rähni 25.12.1930 05.07.2000
Lemmi Rähni 06.12.1934 02.08.2003

Ants Rähni (a-ni 1936 Rudolf Rehme-Rähni) (1898- 1964) sõjaväelane,  VR II/3
Sünd. 31.05.1898 Pangodi v.
Surn. 11.03.1964 Tallinn
Ants Rähni sündis Tartumaal Mustamäe talus külasepa  peres. Õppis ministeeriumikoolis ja 1930.a. Allohvitseride Koolis.  I Ilmasõja ajal oli tsaariarmees 1.Luuga suurtükiväediviisis, hiljem 1.Eesti polgu kuulipildujate komandos. Vabadussõja ajal oli alates 04.12.1919 vabatahtlikult 1.jalaväepolgu kuulipildujate komandos.  Veebruarist 1919 oli Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate  komandos.  Võitles Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning  Lõuna-Eestis. Sai 08.03.1919 Rogosi mõisa juures haavata.  Sama aasta juunist sai kaprali aukraadi, detsembris oli juba nooremallohvitser.  Maist 1920 oli Sakala partisanide polgu ratsaluure komandos. Septembris 1920 vabastati  sõjaväeteenistusest.  Ants Rähni sai vahvuse eest  1919.a Plaani kiriku juures  toimunud lahingus VR II/3.  Peale sõda oli sepp kodutalus. A-il 1923-1940 üleajateenijana piirivalves, oli ka kordoniülem Virumaal. 1931.a. sai vanemallohvitseri aukraadi. 1940.a. vabastati ta teenistusest. VRVÜ Narva osak. liige. Saksa ajal töötas Oru vallas Kadarpiku talus.  Nõukogude ajal abitööline Tallinna tehases Volta.  Kinnitamata  andmetel arreteeriti ta 1949.a. ja viibis vangis. Hiljem elas Tallinnas kus ta ka suri.
Ants Rähni oli abielus Alma Rähniga. Peres kasvasid tütar  Erna ja poeg Harri.
Andmed
: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;