Tõnis Kint (a-ni 1939 K i n d) (1896 – 1991) põllumajandus- ja riigitegelane, riigipea eksiilis

Tõnis Kint (a-ni 1939  K i n d)  (1896 – 1991) põllumajandus- ja riigitegelane, riigipea eksiilis
Sünd. 17.08.1896 Taevere v.
Surn. 05.01.1991 Örnsköldsvik, Rootsi
Viljandimaal sündinud Tõnis Kindist kui põllumehest ja talukultuuri arendajast/edasikandjast on juttu ta enda mälestuskildudes, aga ka mujal. Küsimusele: kuidas minust sai tegelik põllumees?, annab ta vastuse oma elu ja tegevusega. Tõnis Kint sündis Paasioja talus, Taevere vallas, Suure-Jaani lähistel. 1815.a. alates oli Paasioja talu Kindide suguvõsa pidada, talu oli  80 ha, sellest põllumaad 18 ha. 1900. a suri Tõnise isa kui ta oli 4 aastane, ema jäi kahe väikese lapsega tallu ja pidas talu edasi. Abiellus Tõnise isa vennaga, onust sai Tõnisele võõrasisa ja perre sündis ka tütar Mari. Tõnis oli  oma lapsepõlves läbi teinud nii sea-, lamba kui veisekarjase põlve ning töötanud tööpoisina koos palgatud tööperega. Nii saadi osa kõikidest rõõmudest ja muredest, mis talutöödes ja tööperes esinesid. Kõige selle kõrval tuli elada ka tavalist elu. Koolitarkuse omandamisega alustas Tõnis  Lahmuse mõisa Mähkküla koolis, seejärel Kase koolis ning Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Edasi viis hariduse omandamine kodunt kaugemale. 1916. a. lõpetas  Tartu Reaalkooli ja asus kohe  õppima Moskvasse evakueeritud Riia Polütehnilise Instituudi ehitusosakonda. Õpingud jätkusid 1920–1924 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas. 1924 täiendas end Taani põllumajandusülikoolis agraarökonoomia ja taluraamatupidamise alal ning viibis põllumajanduspraktikal Taanis, Norras ja Rootsis. Aga keeruline aeg nõudis, et  Tõniski 1916 mobiliseeriti Vene armeesse, üliõpilaste pataljoni Tsaritsõnis, Volga kubermangus. 1917 lõpetas Moskva III lipnike ettevalmistuskooli.  A-il 1917–1918 teenis Moskvas ja Petrogradis ning oli Ukrainas rindel. 1918. aasta algusest Viljandis moodustatavas 2. Eesti jalaväepolgus. 1918 suri võõrasisa. Tõnis vabanes vene  sõjaväest, siirdus tallu, olles ainuke meestööjõud. 1918. aasta sügisel asus uuesti Riias õppima, aga novembris astus kogu korp! „Vironiaga“ Eesti sõjaväkke, osaledes  a-il 1918–1920  Vabadussõjas, teenis laiarööpmelisel soomusrongil nr 2, oli selle kuulipildujate komando ülem, sõja lõpul rongiülema kohusetäitja. Talle omistati  leitnandi aukraad. Peale sõda lõpetas õpingud ja töötas 1925–1929 Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituse abijuhatajana, a-il 1928–1932 juhatajana.
A-il 1932–1938 oli  Põllutöökoja abi- ja tegevdirektor, 1938–1940 direktor. Kuulus aastast 1936  Põllumeestekogude erakonda, oli VI Riigikogu liige (kandideeris ka 1940 Riigivolikokku, kuid kõrvaldati nimekirjast). Omaaegse Põllutöökoja direktorina oli Tõnis Kint mitme agraarpoliitilise algatuse eesotsas. Põllumeeste konvendid, mis 1936. aastal loodi, olid mõeldud kutselisteks omavalitsusorganiteks ja kaitsesid sel kujul talurahva huve. Ühtlasi õpetati nende kaudu erinevaid maatöid ja oskusi. Põllutöökoja ja konventide kaudu käis veel maanoorte ringide organiseerimine, poola töölistele teenistuse võimaldamine ja ka näiteks MTJ-de loomine – traktorijaamad polnud sugugi 50-ndate leiutis. Tõnis Kint, kes 1925. aastal oli Kopenhaagenis õppinud agraarökonoomikat ja –raamatupidamist, õpetas teistelegi moodsat talupidamist. Paljud peremehed, kes kursuse läbisid, said riiklikult premeeritud. 1929. aastal asus Tõnis Kint palgatud tööjõuga oma teenistuskoha kõrvalt ise talu juhtima. Palgatud töötajad olid hoolsad ja kohusetruud inimesed. Talus kuivendati sood, hariti maad, laiendati piimakarja.1938. aastaks oli moodne telliskivist karjalaut püstitatud, mis võimaldas töid ratsionaliseerida. Varem olid sellised moodsad karjalaudad vaid kahes riigimõisas. Koostööd ümbruskonna põllumeestega iseloomustavad märksõnad: ühismeierei, majandusühisus, turbaühisus, elektri-ühisus. Paasioja talu üheks iseärasuseks oli mesitarude pidamine, mis sai Paasioja talus alguse 1901. aastal kui Tõnis Kindi onu Mart (hilisem võõrasisa) leidis ehitustöödelt koju tulles tee äärest mesilaspere.  Mesilasperede arv hakkas suurenema. Korjemaad olid head. Mesilaste arvu suurenemisega suurenes ka saadud mee hulk. Tagasi tulles Paasiojale oli mesilasperede arv 20 ja nüüd nö lõikasid mesilased rukki ja tegid ka heina (meest saadud rahaga tehti need tööd). Tõnis nimetas mesilaste pidamist armsaks meelelahutuseks ja vahelduseks puhkuse ajal ja nädalalõppudel. Tõnis Kindi kaudset mõju võib aimata näiteks selles, et peale sõda alustas siinmail tööd Lõhavere Raamatupidamiskool ja et ettevõtlike talunike kontsentratsioon oli Taeveres suurem, kui mujal. See avaldus 1949. aastal kulaklike majapidamiste arvus.
Saksa okupatsiooni ajal oli Tõnis Kint lühikest aega Eesti Omavalitsuse turukorraldusvalitsuse juht. Ta vallandati lahkhelide pärast okupatsioonivõimudega. Seejärel elas ta isatalus ja töötas ajuti  Eesti Tarbijate Keskuses. Tõnis Kint ETK töötajana pidi olema  mingil moel seotud  Vaba Eesti Võitlusrindega!? Mesilaste pidamisele ja talupidamisele tuli lõpp 1944. aasta sügisel kui Tõnis Kint põgenes naise ja kahe pojaga Rootsi. Tõnis Kint arendas Paasioja talu näidiskatsetaluks, mõjutades sellega kogu Suure-Jaani ümbruskonda. Temalt on ilmunud mälestusraamatuid, artikleid nii oma erialal kui poliitika vallas. Kogu elu oli ta aktiivne korporatsioonis „Vironia“. Talu, mis oli moderniseeritud ja produktsioonivõimelisemaks arendatud jäeti maha koos inventari ja loomadega.Talu anti Lahmuse Aiandussovhoosile. Ainuke ala, mida sovhoos Paasiojal järjekindlalt arendas oli mesilaste pidamine. 1979. aastal oli sovhoosil 105 mesilasperet.
  Rootsis olles oli Tõnis Kint a-il 1945–1949 Uppsala Põllumajandusülikooli (Ultunas) arhiiviassistent. A-il 1949–1951 agronoom Stockholmi läänis  ja a-il 1951–1975 Rootsi Põllumajandusliidu (Landbrukarnas Riksförbund) ja selle käitisbüroo ning uurimisinstituudi teaduslik kaastööline Stockholmis. 1957 ajalehe „Teataja“ peatoimetaja. Laiema tuntuse saavutas Tõnis Kint paguluses,  tema  nimega seondubki eelkõige tema poliitiline tegevus: panus Eesti riigi loomisel ja ülesehitamisel ning järjepidevuse hoidmisel eksiilis. 1952 määras A.Rei  Tõnis  Kindi Eesti Vabariigi eksiilvalitsusse.Ta oli 1953–1962 selle põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja, 1964–1971 peaministri asetäitja, põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja, aastast 1971 peaminister vabariigi presidendi ülesannetes; peaministri ametikohalt astus tagasi märtsis 1990 tervislikel põhjustel, seega on tema  hoidnud kõige kauem Eesti riigipea ametit ning oli ainuke teadaoleva matmiskohaga riigipea, kes ei olnud veel Eestisse ümber maetud. Eesti Rahvusnõukogu asutajaid, selle abiesimees ja 5 aastat esimees, tegutses  mitmetes pagulasorganisatsioonides. Tõnis Kint on avaldanud töid põllumajanduse alalt, mälestusi, koos Edvin Reinvaldt'iga raamatu "Laiarööpmeline Soomusrong Nr. 2 Vabadussõjas". Ta oli 1983.a-st Poola Taassünni Ordeni (Order Odrodzenia Polski) kavaler.
17.08.2013. maeti Tõnis Kindi ja abikaasa Magda põrmud Stockholmi Metsakalmistult ümber Tallinna Metsakalmistule.
Andmed: „Tõotan ustavaks jääda....Eesti Vabariigi valitsus 1940-1992“, Tartu, 2004;https://www.president.ee/et/eesti-vabariik/eesti...tonis-kint/layout-headofstate.html; entsyklopeedia.ee/artikkel/kint_tõnis;

Loe lisaks......