Erika Esop (Mõldre) (1927 – 1999) lastekirjanik ja prosaist

Erika Esop (Mõldre) (1927 – 1999) lastekirjanik ja prosaist
Sünd. 02.06.1927 Tallinn
Surn.24.12.1999 Tallinn
Erika sündis Tallinnas sõjaväelase Erich Möldre-Mülleri perekonnas. Lapsepõlve kohta ütles kirjanik, et on sündinud lillerohkel ajal suve alguses. Oma kuuenda sünnipäeva hommikul ärgates leidis voodi ümbert meelespealilledest pärja. Selle oli pununud hea tädi, kes oli lastele ema eest . Ilusad olid ka pühapäevad, mil isa, sõites iga kord paar tundi rongiga ning seejärel 20 km jalgrattaga, neid maale vaatama tuli. Õppima asus Erika inglise  erakolledžisse, a-il 1935-1940. Nagu igal lapsel on kooli ajal oma lemmikõppeained ja sellised õppeained, mis eriti ei meeldi, nii ka Erikal - tema ei pidanud oma tugevaks küljeks keemiat, kuid ometigi sai ta suure õppimise peale tunnistusele viie. Oma lemmikõppeaineks pidas Erika matemaatikat, kus ta püüdis leida ülesannete lahendamiseks uusi teid ja oli rõõmus, kui need õnnestusid. Lisaks matemaatikale   meeldisid talle ka laulmis- ja ajalootunnid. Oma lapsepõlve unistustes tahtis Erika saada sõduriks, ta ise ütles, et küllap selle pärast, et tüdrukuid sõduriks ei võetud. Erika lemmikraamatuiks olid A.Saali ajaloolised seiklusromaanid AITA, LEILI, HILDA ja VAMBOLA. Hiljem unistas ta arstiametist.
Oma elukutse omandas Erika Arve-ja Plaadindustehnikumis mille lõpetas 1946.a. Seejärel  õppis ta  Tallinna õp. instituudis patronaazi ja keeltekoolis inglise, saksa ja soome keelt. 1946-83 töötas raamatupidajana ja ökonomistina mitmel ametikohal.
Alates 1983. aastast sai Erika Esop´ist vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige on ta alates 1988. aastast.
Esimesed luuletused kirjutas Erika Esop juba varases nooruses: esalgu iseendale sahtlisse, hiljem aga vajaduse sunnil - väike poeg nõudis värsse. Tema kustumatu lapsemeelsus, kaks poega ja lapselapsed andsid inspiratsiooni üha uutele lugudele ja salmidele.
Lastevärsse- ning jutte on avaldanud 1961. aastast. Nii lasteluules kui ka -proosas on valdavad motiivid laste eluolust. Lasteluulekogud: PÄIKESEPÜÜDJA (1961), KES SEAL RASSIB?(1964), KAIE SUSSID (1967), KES ME OLEME? (1969), NAERULIND (1075), JÕHVIKAVÄRVIJA (1979), KÜMME KEERUSAIA (1982), SPORDIPÄEV METSAS (1987), LÕBUS TUUL (valikkogu, 1988), JÕULUSOOV (1993, sisaldab luuletusi ja jutte), PILDINÕID (1995), (K.E Söödi nimelise lasteluuleauhind 1996), LAPS LOEB SALMI (1996). Tema meeleolukaid laule on viisistanud H.Hindpere, L.Verlin jt.
Proosaraamatutest mainigem VALGE PEAGA POISS (1983), RUUBIKU KUUBIK JA MINA (1986), LENDSTART (1993), MUSTMURILASED (1994), SOOLARÖÖVLITE KOOPAS, PAADIKUURI VANG (1994), RIKAS TÜDRUK (1995),  (II koht Nukitsa konkursil 1998), RÄTIKU ROOSI (1998), PIKK NAINE (2000). Artur Erichi varjunime all kirjutas koos sugulase Ira Lemberiga: AHVIPOEG MAFI SEIKLUSED LINNAS (1998), värsslood HALLKIRJU KARVAKERA (1999) ja KURRI-NURRI LÄHEB KOOLI (1999). Täiskasvanutele kirjutas ängistava proosaraamatu nõuk. okupatsiooniajast MAGAMATA ÖÖD (1992).  Artur Erichi varjunime all kirjuts koos Ira Lemberiga  pentaloogiana mõeldud suguvõsasaaga nelja õe saatusest a-il 1938- 1989, kus kajastatud okupatsioonid, küüditamised ja pagulaseelu Ameerikas. Neist on ilmunud  ÄIKE (1991), PÄRAST ÄIKEST (1995), VÄLGUST TABATUD (1996), VARJUD (1999). Need raamatud on pälvinud ka  auhindu. Lisaks on Erika Esopi loomingu põhjal lavastatud ka lastele mõeldud telelavastuste sari pealkirjaga KADEKOPS.
E.Esop oli kahe poja ema.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; http://www.hot.ee/eesop/autorist.html

 Loe lisaks...