Perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit),Jaan Koort(1883-1935)

Perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit).

Jaan Koorti haud   Loe lähemalt...

Jaan Koort (1883 – 1935) kunstnik
Sünd. 06.11.1883 Sootaga v. 
Surn. 14.10.1935 Moskva 
JK sündis 06.11.1883 (EBL järgi hoopis 25.10) Pupastvere külas Tartumaal taluniku peres. Õppis Orge külakoolis, Tartu linnakoolis ja H.Treffneri gümnaasiumis.  1902-1905 õppis Peterburis Stieglitzi kunstikoolis skulptuuri. Edasi läks Pariisi õppides 1905-1908 Ecole des Beaux-Arts´is skulptuuri ja eraateljeedes maali. 1907 veetis suve Norras.  1908.a. esines esmakordselt kunstinäitustel  maalide ja skulptuuridega Pariisi Sügis- ja Kevadsalongis. Esines ka järgnevail aastail Pariisis näitustel. 1908.a. alates osales eesti kunstielus oma maalide ja skulptuuridega näitustel. 1912.a. abiellus Pariisis jõukast perest pärit Mari Uusmaniga. 1915-16.a. elas Moskvas. Siin valmis üks tema tähteoseid, mustast basaldist ABIKAASA PORTREE. Siin esines ta MIR ISKUSSTVA kunstinäitustel jm. 1916. asus Eestisse, Tartu. Ja siin modelleeris ta oma loomingu silmapaistvaima osa, milledeks olid Eesti talupoegade  portreed. 1917.a  esines Moskva Kunstnike Ühingu 23. maali ja skulptuuri näitusel Moskvas. 1918 – 1919.a. juhtis Eesti Töörahva Kommuuni kunstikaitse toimkonna tööd Tartus. 1921.a. suvel oli Pariisis, esines näitustel oma palisandrist PALVETAJA ja  basaldist KARJAPOISIGA. Valiti nii Kevad kui ka Sügissalongi liikmeks. JK asus samal aastal Tallinna elama. 1921-23.a töötas pedagoogina  Riigi Kunsttööstuskoolis. 1923.a. esines taas Pariisis. 1924.a  elas pool aastat Pariisis, esinedes näitusel oma VANAMEHE PEA,  A.KITZBERGI PORTREE JA V.TRIIGI PORTREEGA. JK skulptuurid olid ja on  sügavalt isikupärased, omamata analooge Eesti skulptuuris. 1927 tegi reisi Austraaliasse. Sealt naastes  hakkas tegelema tõsiselt keraamikaga paljundades keraamikas oma loomafiguure ja portreid. Lõi tarbe- ja ilunõusid. Katsetas mitmesuguste keraamiliste massidega, leiutas uusi glasuure. siin on tema teostatud uuendused nii vormi, materjali eriti glasuuri alal fenomenaalsed. 1928 hankis ateljeesse Kadriorgu pronksivalu sisseseade ja hakkas omi töid ise pronksi valama. 1931.a. ehitas ateljeesse kõrgkuumuse ahju. Valmistas seal  klinkrist  dekoratiivskulptuurid. 1934. esines skulptuuride ja keraamikaga Soome näitusel. 
Kunstiteadlased on paremaks orienteerumiseks JK loomingus jaganud selle  kolme põhietappi. Esiteks (1902-15) JK õpingud ja  kujunemine langes kokku juugendstiili õitsenguga, tema huvid jagunevad veel maali ja skulptuuri vahel.  JK püüdlused juugendile omase tervikliku ruumilis-esemelise keskkonna kujundamiseks ja kunstide sünteesi arendamiseks avaldusid eeskätt  arvukais hauamonumentides (tuntuim J.Kuperjanovi  hauamonument Tartus, Uusmanni  pere monument Tallinnas),  aga ka ehitusplastikas. Tema natüürmordid ja maastikud kuuluvad eesti maalikunsti paremikku. H.Kompus  ütles, et JK tuli uue aja mehena ning näitas elu ja elamust vormis endas, ilma literatuursuseta, ilma näitlemata. Teatud küpsus avaldub juba ta varaseis töis, ehkki JK ise väitis oma küpsuse võlgnevat Pariisis nähtud egiptuse, kreeka, gooti ja vararenessansi eeskujudele, mille tuumast ta laskis end juhtida, jäljendamata nende tegumoodi. Alates 1915.a., nn teisel etapil, saavutab JK oma loomingulise kõrgperioodi. Ta viimases loomeperioodis 1924-35  pole sellist ideede ja kunstilise suunitluse ühtsust. Ta  osales aktiivselt kunstielus kuid ta otsekohene loomus viis ta juhtivate kunstiringkondadega pidevalt konflikti. (JK oli, ehkki patrioot, kriitiline Eesti inimeste ja valitsuste suhtes). 
Enne Moskvasse minekut, muide sellele eelnes põhjalik mõtlemis ja oludega tutvumisaeg,  tegi JK teatud sisemise kokkuvõtte iseendast. Ta leidis, et oli esimene modern kujur eesti kunstis, kellele kuulus eesti skulptuuris esikoht, kelle kümnetest kujudest võivad mõnedki võistelda maailma parimate kujudega nagu näiteks MARI PEA, PALVETAJA, KITS, NUTJA jvm. Ka eesti keraamika oli ta uueks ja nähtavaks muutnud. Tal oli kahju Eestist lahkuda, aga see maa ei suutnud teda ära toita. Kõige suurem tugi oli talle tema abikaasa Mari. JK ja Mari lapsed olid tütar Tuui ja pojad Peep, Lennart ning Ra. 
1934-35 oli JK Moskva lähedal asuva Gželi keraamikatehase kunstiline juht. Külmetas seal rängalt. Sai ravi Moskva Kremli haiglas, sellest hoolimata suri. Tema urn koos tuhastatud põrmuga toodi Tallinna perekonna kätte. 11 juulil 1976 maeti  JK tuhaurn koos abikaasa Mari Koorti põrmuga Rahumäele Uusmannide pereplatsile. Matmist korraldas pere esindajana Reet Mänd. 
JK kalmu ehib tema enese kujundatud hauamonument. 
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EBL, Tartu, 1926/29; EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; H.Kompus MAAILM ON ...., Tartu, 1996; K.Kirme JAAN KOORTI PÄEVARAAMAT, Tallinn, 11989; K.R.Pusta MÄLESTUSED...., Tallinn, 2010; EKA 2kd, Tallinn 1970; EKA  1kd/II, Tallinn, 1977; http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17241:jaan-koortile-moeldes&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3429; http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/jaan-koort-eesti-huljatud-geenius.d?id=65885566