Eduard Vilde(1865-1933) kirjanik ja ühiskonnategelane

Eduard Vilde haud. Loe lähemalt...

Linda Vilde -Jürmann (1880 - 1966), ajakirjanik, Ed.Vilde abikaasa

Sünd.07.08.1880 Vana-Põltsamaa v.
Surn. 28.05.1966 Tallinn
L.Jürmann sündis Viljandimaal taluperes. Isa rentis, hiljem müüs kodutalu Rudisaare ja andis Linda kasulapseks tädimehele A.Pungale. Koolis sai LJ vähe käia, ainult mõne aasta Põltsamaa tütarlastekoolis. 15.aastasena tuli Tartusse ja hakkas kellegi emanda juures keetmist ja õmblemist õppima. Poole aasta pärast läks Põltsamaale ja asus tööle müüjana. LJ meenutab et ta oli noorena äärmiselt usklik, aga ka väga lugemishuviline. Ta neelas Goethe, Schilleri, Lermontovi, Gontšarovi ja Tolstoi teoseid. Suurt huvi tundis ta ka loodusteaduste vastu. Lugedes Darwinit hakkas usk  jumalasse tasapisi nõrgenema. 22 aastasena tuli LJ taas Tartusse ja tahtis astuda ülikooli, kasuvanemad aga ei toetanud teda. LJ-st sai iseõppija. 1905.a. hakkas LJ  käima revolutsionilistel koosolekutel ja sattus politsei tähelepanu alla. Samal ajal tutvus ta  ajaleht UUDISED inimestega ja tegi sellele ka kaastööd. 1904.a. tutvus L.J. kirjanik Ed. Vildega.Vilde ja Linda olid varemgi kokku puutunud, kuid nende suhe sai õige hoo 1904. aasta juunis ühise tuttava pulmas. Linda seisis seal jõuliselt naiste õiguste eest, Vilde aga oli üks esimesi tuntud mehi, kes naiste õiguste eest välja oli astunud - nad rääkisid ühist keelt. 1905. aasta 9. septembril sõlmis paar notariaalse lepingu võimalike järeltulijate õiguste osas ja pani ajalehte teate, et E.Vilde ja LJ on abielusse astunud. Seaduse silmis oli siiski kehtiv vaid kiriklik abielu, seega olid nad esimene nii tuntud vabaabielupaar. See oli väga julge ja ajast ees samm. Vilde aktsepteeris oma abikaasa arvamusi nii töö kui ka kaasinimeste suhtes, nagu võrdne võrdset. L J oli Eesti esimesi naisajakirjanikke ja sotsdemokraate.  LJ töötas aasta Ameerikas väliseestlaste ajalehe Uus Ilm toimetajana, 1910. aastal pakuti LJ-le peatoimetaja kohta. See oli ühele eesti naisele erakordne tunnustus: ta oli end sisse murdnud maailma, kuhu veel enamikul naistel asja polnud. LJ  jätkas kogu paguluseaja võimaluste piirides tõlketegevust ja enesetäiendamist. L J panust E.Vilde loome- ja eraelule on raske üle hinnata. Koos Vildega tegi ta läbi 11 aastat pagulust,  Lindast sai kirjaniku ainuke moraalne tugi, lohutaja, esimene kriitik ja asjaajaja..  Vilde ja LJ naasid lõputust rändamisest ja ebameeldivatest vintsutustest Ameerikas 1911. aastal kodusesse Euroopasse. Asusid elama Kopenhaagenisse, elasid seal esialgu kehvalt, hiljem siiski rahuldavalt. LJ meenutas, kuidas nad vabal ajal käisid  aeg-ajalt väljasõitudel, jalutasid pargis, külastasid teatrit ja muuseume, kuid emigrandi staatuse tõttu hoidsid nad siiski omaette. Alles 1917. aastal pärast oktoobrirevolutsiooni said nad teiste põgenike seas kodumaale naasta. Eestisse tagasi pöördumise järel oli paar ühiskondlikult väga aktiivne. Mõlemad tegutsesid mõnda aega ESTONIA teatri dramaturgina. 1919. aastal valiti 101-liikmelisse Tallinna volikokku kaks naist, ühena nendest sotsiaaldemokraat LJ. Tol pöördelisel ajal töötas Vilde noorukese vabariigi diplomaatilise esindajana Berliinis, LJ seisis linnavolikogus orbude ja sotsiaalhoolekande eest. 1920-ndatel pühendus LJ suuresti Vilde kogutud teoste toimetamisele ja kirjastajatega suhtlemisele. "Sa mu ärijuht," tavatses Vilde naise kohta öelda. Ametliku lahutuse sai E.Vilde 1920. aastal ehk ajal, mil ka siinmail hakati aktsepteerima ilmalikku abielu registreerimist. Vilde ja Linda kooselu sõlmiti 1921. aastal ametlikult abieluks ja LJ-st sai Lnda Vilde.

[5]  "Linda Jürmann-Vilde pani koos Eduardiga Eestis vabaabielule aluse." Postimees 21. november 2017. 
LV-l olid olemas kõik eeldused, et jõuda tipp-poliitikasse parteikaaslaste Alma Ostra-Oinase ja Minni Kursi kõrval. Küllap teadlikult valis ta aga teise tee ning jäi pigem oma kuulsa mehe toetajaks nii heas kui ka halvas.

Andmed: E.VILDE. KAASAEGSETE..., Tallinn, 1960;  A.Meos LOORIGA JA LOORITA, Tallinn, 1912; O.Kruus PÜHAJÄRVE ARMASTAJAD, Tallinn, 2005; http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KiipusMerike_Tuglas_Vildest_TUNA2003_4.pdf

http://vildereisid.wordpress.com/naitus-kirjanik-kohvriga/kopenhaagen/

http://www.ohtuleht.ee/494808