Vello Salo - eesti katoliku vaimulik, teoloog (eksegeet), ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja.

Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher; 5. november 1925 Võisiku vald, Viljandimaa – 21. aprill 2019 Tallinn) oli eesti katoliku vaimulik, teoloog (eksegeet), ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja.
Gümnaasiumiõpilasena astus Salo 1943. aastal Soome sõjaväkke. 1944. aastal soomepoisina naasnud, püüdis ta hankida relvi, et osutada vastupanu Punaarmeele, kuid vangistati ja viidi Saksamaale. Relva-SS-i ridades osales Salo lahingutes Sileesias[2]. Ta pääses eluga „Tšehhi põrgust”[3] ning jõudis Itaaliasse, kus võttis uueks nimeks Vello Salo, et säästa oma kodumaale jäänud sugulasi nõukogude repressioonidest. Nõukogude okupatsiooni ajal õppis ja töötas Salo mitmes välisriigis, tegutsedes eestluse alalhoidjana, kirjastaja, tõlkija ja ajakirjanikuna. Eestisse naasis Salo 1993. aastal.
Aastatel 1993–1994 pidas Salo Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi teoloogiast. 2001. aastast oli ta Pirita kloostri preester ja tegeles ka mitmesuguste, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega. 2011/2012. õppeaastal oli Salo Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, kellena uuris armastuse mõistet ning armastuse käsitamist ja käsitlemist Eestis, eesti keeles, folklooris ja kirjanduses. 2017. aastal sai ta Helsingi Ülikooli audoktoriks.
Ta tõlkis itaalia keelde oluliste eesti luuletajate loomingut ning Piibli vanadest algtekstidest eesti keelde vaimulikku luulet. Teabekirjanduse alal avaldas Salo uurimuslikke materjale eesti kultuuri kohta ja ülevaateid okupatsioonivõimude repressioonidest Eestis.
1998. aastast oli Salo Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta oli paljude teistegi kultuuriorganisatsioonide, sealhulgas Soome Kirjanduse Seltsi, Balti Uuringute Edendamise Ühingu (Association for the Advancement of Baltic Studies, AABS), Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (Rootsis) liige ning Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane. Salo oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni (ORURK) esimees aastast 1996 kuni komisjoni töö lõppemiseni aastal 2005.
Ta pälvis Valgetähe II klassi teenetemärgi (1997) ja Riigivapi II klassi teenetemärgi (2006). Temast valmis 2018. aastal dokumentaalfilm "Vello Salo. Igapäevaelu müstika"[4].
Elukäik
Vello Salo 2007. aastal
Vello Salo sündis Viljandimaal Lalsis kooliõpetajate pojana. Ta õppis Odiste ja Lalsi algkoolis. Teise maailmasõja ajal oli Salo Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane.1943. aastal astus ta gümnaasiumi lõpuklassist vabatahtlikult Soome sõjaväkke.1944. aastal tuli Salo soomepoisina Eestisse tagasi, kuid Saksa vägede taandumise aegu ta vangistati ja viidi Saksamaale, põhjuseks katse hankida sakslastelt relvastust, et osutada Punaarmeele improviseeritud vastupanu.

1945. aastal osales Salo Sileesias toimunud lahingutes ja viibis "Tšehhi põrgus", kust tal õnnestus eluga pääseda ning Itaaliasse jõuda. Et oma Eestisse jäänud sugulasi repressioonidest säästa, võttis ta kasutusele Vello Salo nime. Õppides, alalise töökohaga seoses ja kirjastajana on Salo pikemalt elanud kümnes riigis.
Salo lõpetas 1952. aastal Roomas Pontificia Università Gregoriana filosoofialitsentsiaadi kraadiga, 1962. aastal Roomas Pontificium Athenaeum Angelicumi teoloogialitsentsiaadi kraadiga, 1964. aastal Roomas Pontificium Institutum Biblicumi lic. theol. bibl. kraadiga. 1976. aastal kaitses ta samas teoloogiadoktori kraadi väitekirjaga "Phönizisch-hebräische Wortpaare" ("Foiniikia-heebrea sõnapaarid").
Aastatel 1966–1969 oli Salo professor Séminaire Syro-Chaldéen de St. Jeanis Mosulis, 1976–1991 professor Toronto Ülikoolis, ühtlasi 1976–1985 eesti keele instruktor ja 1986–1987 lektor. Aastatel 1974–2004 oli ta Kotkajärve Metsaülikooli lektor, 1993–1994 ka Tartu Ülikooli, 2001–2005 Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari ning 2003–2006 EAÕK Püha Platoni Seminari külalisprofessor. Aastatel 1996–2005 oli ta okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni esimees, aastast 2001 Pirita kloostri vaimulik.
Salo suri 21. aprillil 2019. Tema leinatalitus toimus 2. mail 2019 Tallinna Kaarli kirikus ja ta on maetud Metsakalmistule.
Elukohad ja õpingud pärast Teist maailmasõda
1945–1946 Rooma, Itaalia
1946–1947 Université de Fribourg, Šveits, matemaatika ja füüsika
1947–1948 Stedelijk Universiteit, Amsterdam, Holland, matemaatika ja füüsika
1948–1951 Pontificia Universita Gregoriana, Rooma, Itaalia; lic. phil 1951
1952–1961 Münster, Saksamaa
1952–1956 Westfälische Wilhelms-Universität, Münster, Saksamaa
1961–1962 Pontificium Athanaeum Angelicum, Rooma, Itaalia; lic. theol
1962–1964 Pontificium Institutum Biblicum, Rooma, Itaalia; lic. theol. bibl
1964–1965 École Biblique, Jeruusalemm
1969–1970 Älvsjö, Rootsi
1970–1975 Frascati, Itaalia
1974–1976 Pontificium Institutum Biblicum, Rooma, Itaalia; dr. theol 1976 (väitekirjaga "Phönizisch-hebräische Wortpaare")
1975–1993 Toronto, Kanada
1993. aastast alates Tartu ja Tallinn
2001. aastast Tallinnas Pirita kloostris (preestrina)
Töö
1948–1953 Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja
1961–1965 Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja
1966–1969 Vana Testamendi ja Uue Testamendi professor Mosulis, Iraagis (Séminaire Syro-Chaldeén de St. Jean)
1976–1991 Vana Testamendi professor Torontos Kanadas (University of Toronto / Toronto School of Theology; 1976–1985 samas eesti keele õppejõud ja õhtukursuste instruktor; 1986–1987 samas eesti keele lektor slaavi keelte ja kirjanduse õppetooli juures)
1993–1994 külalisprofessor Tartu Ülikoolis
2001. aastast Pirita kloostri preester
2011/2012 Tartu Ülikooli vabade kunstide professor
Teadustöö
Salo peamised uurimisvaldkonnad olid eksegees, kirikulugu, ajalugu (sh okupatsioonide repressiivpoliitika Eestis), kirjanduslugu (sh Eesti-Itaalia kontaktid), eesti kunstnikud välismaal ning Välis-Eesti perioodika. Ta on koostanud artikleid teatmeteostele "The Catholic Encyclopedia", "Enciclopedia Cattolica", "Lessico Universale Italiano", "Enciclopedia dello Spettacolo", "Dizionario degli Istituti di Perfezione" ja "Eesti entsüklopeedia". 1962. aastal asutas ta kirjastuse Maarjamaa, kus ilmus üle 50 teose.[1]

Ta oli Soome Kirjanduse Seltsi, USA Balti Uuringute Edendamise Assotsiatsiooni (Association for the Advancement of Baltic Studies), Eesti Teaduslik Ühingu Ameerikas (Estonian Learned Society in America) ning Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi Rootsis liige.

Kirjastaja ja kultuurielu korraldaja
1962 asutas Salo Roomas raamatukirjastuse Maarjamaa, mis tegutseb tänaseni
1961–1976 eesti katoliiklaste ringkirja Maarjamaa toimetaja
1974–1994 Kotkajärve Metsaülikooli lektor
1976–1987 oli kultuuriajakirja Aja Kiri esimene toimetaja (Aja Kiri ilmus aastani 1991)
Loometegevus
Salo on vahendanud tõlkijana eesti luulet itaalia keelde ja vaimulikku luulet Piibli eri keeltes tekstidest eesti keelde. Ka on ta avaldanud uurimusi ja ülevaateid Vana Testamendi interpreteerimise ja hermeneutika, eestikeelsete piiblitõlgete, kristluse ajaloo ja Eesti kiriku ajaloo kohta.
Samuti on Salo koostanud uurimusi, ülevaateid, teatmikke ja bibliograafiaid Eesti ajaloo ja kultuuri teemal, ta on paljude ees- ja järelsõnade autor. Aastail 1950–2003 oli ta Enciclopedia Cattolica (Vatikan), The Catholic Encyclopedia (USA), Lessico Universale Italiano, Enciclopedia dello Spettacolo, Dizionario degli Istituti di Perfezione (kõik Itaalia) ja Eesti Entsüklopeedia kaastööline.
Ta on tegutsenud ka toimetajana ja trükiste kujundajana.
Teoseid
Laulge Jehoovale uus laul. Tulimuld (1969)
Vana viin vastses lähkris. Mana (1969)
Eesti Itaalias. Tulimuld (1972)
Lühike Eesti kirikulugu. Tartu 1995 (kaasautor)
Episcopus et Martyr: Eduard Profittlich Eestis 1930–1941. Kleio (1997) 2
Der Catechismus Catholicorum von 1585. // FS V. Helk. Tartu 1998
Tartu Neitsi Maarja kogudus 150. Tartu 1999
The Catholic Church in Estonia, 1918–2001. // The Catholic Hist. Rev. (2002) 2
Population Losses 1940–1941: Citizens of Jewish Nationality. Tallinn 2002
Eesti ja Talvesõda – lahtisi küsimusi. Akadeemia 4/ 2005
Saalomoni Ülemlaul. // LR 2006
Palved ja hommikumõtisklused. Koostaja Ivar Tröner, saatesõna Viivi Luik, toimetaja Anu Saluäär, Kirjastus SE&JS /2020
Pühitse meid tõega. Valik mõtisklusi, jutlusi ja loenguid. Koostanud Ivar Tröner, saatesõna Viivi Luik,järelsõna Ivar Tröner, toimetaja Anu Saluäär, Kirjastus SE&JS /2021
Vello Salo. Vatikani Raadio eestikeelsed saated 1948–1953 ja 1961–1965. Jumalale on kõik võimalik. RADIO VATICANA ESTONE. Koostaja, eessõna autor, Ivar Tröner. Järelsõna autor Jaan Kaplinski. Toimetaja Anu Saluäär. Konsultant, Kalle Kasemaa. Kujundanud Andres Tali. Postimehe kirjastus.2023.
Tõlkija ja koostaja
"Poeti Estoni" (Eesti luuletajad. Kogumik. Itaalia keeles. Koostanud Vello Salo, eesti keelest itaalia keelde tõlkinud Margherita Guidacci ja Vello Salo. Rooma, kirjastus Edizioni Abete 1973 (II trükk 1975). Autorid: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Lydia Koidula, Anna Haava, Karl Eduard Sööt, Juhan Liiv, Ernst Enno, Villem Ridala, Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus, Hendrik Adamson, Juhan Sütiste, Heiti Talvik, Betti Alver, Bernhard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Arno Vihalemm, Aleksis Rannit, Kalju Lepik, Ilmar Laaban, Raimond Kolk, Ivar Grünthal, Ivar Ivask, Ilona Laaman, Jaan Kross, Debora Vaarandi, Ellen Niit, Ain Kaalep, Paul-Eerik Rummo, Artur Alliksaar, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik.
Kalju Lepik "Il pifferaio" ("Luuletused") Rooma, Maarjamaa 1975
"Psalmid" (Originaaltekst: Biblia Hebraica Stuttgartensia. Deutsche Bibelgesellschaft. Stuttgart 1983.) Tõlge eesti keelde: Vello Salo ja Indrek Hirv. Tallinn, kirjastus Maarjamaa, Pirita klooster 2009. ISBN 978-9985-9861-1-0
Friedebert Tuglas "Ultimo addio. Popi e Huhuu. Il cerchio d'oro" (Novellivalimik.) Con una prefazione di Margherita Guidacci. Traduttori Margherita Guidacci, Lorenzo Pinna, Vello Salo.). Milano, Jaca Book (Jaca Litteraria 16) 1984.
Antonio Possevino "Kiri Mantova hertsoginnale" Itaalia keelest tõlkinud Vello Salo. Sissejuhatus ja kommentaar: Vello Helk. Rooma, Maarjamaa, 1973 ja Tartu, Johannes Esto Ühing 1994
Juhan Liiv "Elu on mitmekesiduses" (Mõtteterad.) Valinud Vello Salo, kujundanud Eesti Draamateatri kirjandustuba. Toronto, Maarjamaa 1995. (Bibliofiilne väljaanne, eksemplaride arv: 10.)
"Saalomon. Laulude laul" Heebrea keelest tõlkinud ja kommenteerinud Vello Salo. (Tõlgitud raamatust "Biblia Hebraica Stuttgartensia". Sisaldab "Ülemlaulu" faksiimiletrükke väljaannetest: Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna ... luggeda. Tallinn,1739; Suur Piibel. Tartu; Tallinn, Loodus 1938–1940.) Tallinn, Kultuurileht 2006
"Saalomon. Laulude laul" Tõlge ja kommentaarid: Vello Salo; illustratsioonid Vive Tolli ; kujundanud Katrin Kaev. (Tõlgitud raamatust "Biblia Hebraica Stuttgartensia". – Sisaldab Ülemlaulu faksiimiletrükke väljaannetest: Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna ... luggeda. Tallinn, 1739; Suur Piibel. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938–1940. Raamatut on trükitud 200 signeeritud ja nummerdatud eksemplari.) Tallinn, Maarjamaa 2007. ISBN 978-9985-9408-9-1
"Kuningas Taavet. Laulud" Heebrea keelest tõlkinud Vello Salo ja Indrek Hirv, kommenteerinud Vello Salo. (Tõlgitud raamatust "Biblia Hebraica Stuttgartensia" 69 lk vastavat teksti. Sisaldab bibliograafiat, kirjanduse soovitusnimestiku ja tõlkenäiteid aastaist 1739, 1939, 1989 ja 1997. Tallinn, Loomingu Raamatukogu 2008, 40, SA Kultuurileht 2008. ISSN 1406-0515. ISBN 978-9949-428-42-7.
"Saalomon. Laulude laul" Tõlge ja kommentaar: Vello Salo, illustratsioonid Vive Tolli, kujundanud Katrin Kaev. Tõlgitud raamatust "Biblia Hebraica Stuttgartensia". Sisaldab "Ülemlaulu" faksiimiletrükke väljaannetest: Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna ... luggeda. Tallinn, 1739; Suur Piibel. Tartu; Tallinn, Loodus, 1938–1940. Raamatut on trükitud 300 signeeritud ja nummerdatud eksemplari. Tallinn, Maarjamaa 2008. ISBN 978-9985-9861-0-3
"Johannese ilmutus" Kreeka keelest tõlkinud Vello Salo ja Indrek Hirv. Sisaldab Vello Salo kommentaare, soovitusnimestiku lisalugemiseks ja lisadena tõlkenäited: "Jahni awwaldaminne" aastast 1686 ja sama katke tõlge Johannes Aavikult aastast 1941. Loomingu Raamatukogu 2010, 21. 72 lk. ISSN 1406-0515. ISBN 978-9949-428-70-0
"Koguja raamat". Heebrea keelest tõlkinud Jaan Kaplinski ja Vello Salo. Kujundanud Piia Ruber. Tallinn, Verb 2016. 86 lk. ISBN/ISSN: 9789949969098
Ajalooalaseid uurimusi ja ülevaateid
Velo Salo "Riik ja kirikud 1940–1974" (Lühiülevaade religiooni olukorrast Eesti NSV-s.) Rooma, Maarjamaa, 1974. – Vello Salo "Riik ja kirikud 1940–1991" Brampton, Maarjamaa 2000; Tartu, 2000
Vello Salo "Kristlik Rooma" Rooma: Maarjamaa, 1975
Vello Salo "The struggle between the state and the churches" (Ümbertrükk väljaandest "A case study of a Soviet Republic – the Estonian SSR" Boulder: Westview Press, 1978
Vello Salo "Christian churches in Estonia 1970–1980" Ümbertrükk väljaandest: "Social sciences. 4, Sociology of religion. Conference on Baltic Studies" [New York, 1984]
Vello Salo (koostaja) "Eesti inimkaotused 1940. a. juunist 1941. a. augustini" ("Population losses in Estonia June 1940 – August 1941"). Toronto, 1989
Vello Salo (koostaja) "Küüditatud 1941" Toronto, 1993
Vello Salo "Maakeelse piibli kolm kuube" (Aulaloeng 26. jaanuaril 1994.) Tartu: Tartu Ülikool, 1994
Vello Salo, Olaf Sild "Lühike Eesti kirikulugu" Tartu, 1995
Vello Salo (koostaja) "E. V. kaadriohvitseride saatus 1938–1994" 1. tr. Brampton: Maarjamaa, 1994; 2. täiend. tr. Scarborough (Ontario): Maarjamaa, 1994; "E. V. kaadriohvitseride saatus 1938–1996" Tartu: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, 1996
"Eesti rahvastikukaotudes II/1. Saksa okupatsioon 1941–1944. Hukatud ja vangistuses hukkunud" ORURK. Koostanud Indrek Paavle, toimetanud Vello Salo ja Toomas Hiio. Tartu, 2002
"Valge raamat: eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991" Eessõna: Vello Salo. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005. ISBN 9985-70-194-1
"Löögiüksus "Admiral Pitka"" (22.09.2006 peetud ajalookonverentsi "Tallinna kaitsjad 22. septembril 1944" ettekanded.) Idee: Vello Salo, toim. Toomas Hiio, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, 2008
Vello Salo & Uno Järvela "Soomepoiste lühinimestik 20. Nov. 2007" – Põhjala tähistel 32/2007
Vello Salo. "Maarjamaa lugu." Pirita A. D. MMXIV. [32 lk. Lühike Eesti kirikulugu. Juubeliaastaks Kaheksa sajandit Maarjamaad: aastal 2015 möödub 800 aastat esimesest ulatuslikumast ristimisest eestlaste maal ja suurest kirikukogust, kus eestlaste piiskop tutvustas maailmale esimest korda Maarjamaad.]
Kultuurialaseid uurimusi ja ülevaateid
Vello Salo, Hugo Salasoo (koostajad) "Välis-Eesti perioodika 1944–1975" (Bibliograafia, 1976)
Vello Salo, Olga Berendsen, Mall Puhm "Välis-Eesti kunstnikke" (Biograafiline leksikon, 1980)
Vello Salo. "Cento anni di traduzioni dalla letteratura estone" (Uurimus eesti kirjandusest teistesse keeltesse tehtud tõlgete kohta.) Ponto-Baltica, 1981
"Eesti: immagini e parole" (Ajaloo- ja kultuurimälestistest.) Eessõna autorid: Ruggero Vozz, Mart Laar, Jaan Kaplinski, Raimond Luht; tõlkijad Piret Juhani, Margherita Guidacci ja Vello Salo. Firenze, Consolato Onorario di Estonia, 2005
Loenguid
Vello Salo. "Armust ja ei muust". [1] Toimetaja: Jaan Tootsen. Heli: Külli Tüli. Pikkus: 50.53 (teksti lõpp 48.50) Raadio Ööülikool 2003
Loengusari armastusest. Seotud videod. Tartu Ülikooli Televisioon (UTTV) aastail 2011 ja 2012:
Vello Salo avaloeng tsüklile "Vello Salo loeng "Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses" [2] – Tartu Ülikooli Televisioon (UTTV).
http://uttv.ee/naita?id=10419
Tiina Ann Kirss: Armastusest meie proosas; Vello Salo: Marie Underi "Tuudaimimarjad" [3]
prof Tõnu Lehtsaar "Armastusest perekonnasuhetes"; Vello Salo "Mu isamaa on minu arm",[4]
http://uttv.ee/naita?id=11299
Vello Salo loeng "Kuidas defineerida armastust?" sarjast "Ülikoolilt Pärnule". [5] – Tartu Ülikooli Televisioon (UTTV). Video 03.01.2012. Klipi teostus: Ragnar Õun.
Muid loenguid ja kohtumisi

Ööülikooli rännakud, 8/8: Teoloog Vello Salo. [Eluteest ja elukaarest.]  Režissöör Erle Veber, autor-toimetaja Jaan Tootsen, kaamera Kullar Viimne, Erik Norkroos ning Erle Veber. ETV 25.02.2014 
Kultuurisõda. Vello Salo intervjuu  Estonian World Review 17. august 2015
Kujundustöid
Malle Aleksius, Kalle Muuli. "Kollase kuninga org" (luuletused). Hilda Truupere kalligraafia, Vello Salo kujundus. Maarjamaa. Scarborough (Ontario) 1989
Merle Jääger. "Merca by air mail. Ameerika valimik" (uuletused). Autori illustratsioonid, Viiu Variku tiitelleht, kujundanud Vello Salo. Maarjamaa. Toronto 1989
Kirjastustegevus (kirjastus Maarjamaa)
Järgnevalt on loetletud trükiseid, mida ei ole mainitud eespool. Kirjastaja Salo on Maarjamaa nimemärgi kõrval kasutanud ka nimemärke Kalev ja Omavolt.[6]

"Henriku Liivimaa kroonika". Stockholm (koos kirjastusega Vaba Eesti.) 1962
E. Schaper. "Täht piiri kohal." Rooma 1964
Blaise Pascal. "Mõtted." (Tekstivalimik.) Tõlkinud Fanny de Sievers. Maarjamaa. 1971
Uku Masing. "Neemed vihmade lahte". Toronto 1974.
Alo Raun. "Eesti keele etümoloogiline teatmik." Toronto 1982
"Ilomaile." (Valimik eesti rahvalaule. Inglise keeles. Koostanud Juhan Kurrik.) Toronto 1985
Erik Virbsoo [= H. Susi]. "Lugusid möödunud aegadest." Toronto, Kalev 1987
Paul Saagpakk. "Sünonüümi-sõnastik". Brampton 1992