Harri Vasar (1926 – 1994) laulja

Muusik

Kultuurilooline haud

V, TL, 20/13, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Harri Vasar 14.12.1926 22.12.1994 30.12.1994

 

Harri Vasar (1926 - 1994) laulja

Sünd.14.12.1926 Tallinn

Surn. 22.12.1994 Tallinn

H V lapsepõlve kohta  jutustas tema tütar kirjanik  Kati Murutar et isa sattus 14-aastase poisina  Teise maailmasõtta. Punaste poolele (Eesti laskurkorpusesse) nn polgu pojaks. H V  sai ühes lahingus kõvasti põrutada ja teises kuuli kopsu. Hospidali arstid soovitasid tal kopsu ravida lauldes tuulutamisega. Siis selguski, et noormehel on ainulaadselt kaunis hääl. Nii temast laulja saigi. Peale sõda õppis 1946-52 (vaheaegadega) laulmist Tallinna Muusikakoolis Made Pätsi ja Jenny Siimoni juures. Laulis 1946-47 ER-i segakooris ja 1948-57 ENSV Rkl. Akadeemilises meeskooris, siin ka solistina populaarses RAM-I  kvartetis. 1960-81 oli ESTONIA  operetilaulja. 1962.a. asutas nukuteatri MARIONETT  millises osales ise  valmistades nukke, kirjutades ja lavastades näidendeid. Selle kohta räägib tütar KM et isa (HV) oli nii tagasihoidlik inimene, et vaatamata oma erakordsele häälele ja lavalisele sarmile ei laulnud end Estonia teatri garderoobikaaslase Georg Otsa kombel ei läände ega itta ega saanud omanimelist planeeti. Tema rajas enda ümber hoopis muinasjutumaailma. Meisterdas fantastilisi marionettnukke, kirjutas nendega esitamiseks näidendeid - nagu ka iseenda lauldavatele romanssidele eestikeelseid sõnu - ning viis teisedki inimesed trööstitust tegelikkusest ära unelmatemaale.

Olulisemaid  operetiosi:  Kote KETO ja KOTE, Tony WEST SIDE´LUGU, Freddy MINU VEETLEV LEEDI, Mees KIRI NÕUDMISENI,  krahv Zedlau VIINI VERI, Metsik Herman  ROSE-MARIE-s jt.

HV oli  ka väga populaarne lüüriliste laulude  esitaja, alati olid oodatud tema esituses  KUUPAISTESERENAAD,  SA, MU PÄIKE, LAUL PINOCCHIOST, LAUL KULDVÕTMEKESEST, PRINTSI LAUL filmist LUMIVALGEKE JA SEITSE PÖIALPOISSI, Schubert´i  SERENAAD jt.

1954.a. omistati HV-le ENSV teenelise kunstniku nimi.

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; M.Kask ERAARHIIV; http://www.ohtuleht.ee/211181